Galakontsert toob üllatusi
“Loomulikult mitte kõik lood ei tule erilises stiilis, enamik on ikka laulja anris,” selgitas kontserdi produtsent Urmas Kõiv.
Bass Ain Anger laulab lisaks ooperiaariatele duetti Siiri Sisaskiga, koos esitatakse Frank Sinatra igihaljas “New York, New York”. Sisask omakorda laulab koos noore ooperilaulja Juuli Lillega Habanerat Bizet’ “Carmenist”. “Kõi-gepealt otsisime artistid ja nendest lähtuvalt valisime lood. Sisaski looming on temperamentne, sestap pole kahtlustki, et ta ka Habanerat suudab suurepäraselt esitada,” kirjeldas Kõiv kava koostamist.
Kaheosaline kontsert on kokku pandud nii, et esimeses osas kõlab klassika, teises aga kergemad, muusikalilaadsed lood ning peaaegu isamaalise tooniga laulud. “Alguses on ikka inimesed vastuvõtlikumad, siis tahame anda neile sügava kultuurielamuse. Pärast hellitame neid kergete ilusate meloodiatega,” selgitas produtsent kontserdi ülesehitust.
Esinejaid saadab spetsiaalselt selleks kokku pandud 200-liikmeline sümfooniaorkester ja Vanemuise koor, samuti rock-ansambel.
“Orkester on kokku pandud ERSO, Estonia, Eesti-Soome ja Vanemuise sümfooniaorkestrite ning Pärnu Linnaorkestri parimatest muusikutest,” valgustas Kõiv Põhjamaade suurima orkestri sünnilugu.
Rockansamblis mängivad aga Raul Vaigla, Ain Agan, Jaak Jürisson ning Toomas Rull ning nende etteaste tuleb esimeses osas, klassikalise muusika kõr-val. “Nii lauljad kui pillimehed teevad tegelikult oma asja, eriliseks teeb kontserdi kontekst, kellega koos neid laval näeb. Kindlasti pole see pullitegemine, et katsetame ja teeme publikule nalja,” kinnitas Kõiv.
Lisaks esinejatele kaasatakse mängu publik. “Leelo Tungal tegi “Nabucco” Orjade koorile eestikeelsed sõnad, mille trükime kavalehtedele ja näitame ka ekraanidel,” tõi Kõiv ühe näite, kuidas kuulajad tippmuusikutega koos saavad laulda.
Publik laulab Orjade koori
Lisaks sellele, et lauljad valmistavad ette muusikalise üllatuse, teevad seda ka dirigendid Anu Tali, Jüri Alperten ja Mihkel Kütson, kui juhatavad Orjade koori ajal vägesid kolmekesi korraga – kaks dirigenti publikut ning üks orkestrit.
“Seal ei saa midagi oodata, milleski lepime kokku, suuremalt osalt on see aga improviseerimine,” arvas Eesti-Soome Sümfooniaorkestri dirigent Anu Tali.
Kas galakontsert on teie jaoks eriline projekt?
See on minu jaoks hooaja algus, ses mõttes on see loomulikult tähtis. Samuti on olulised need inimesed, kellega koostööd teen, näiteks Ain Anger, kellega esimest korda puutusin kokku 1998. aasta 2. aprillil, kui tegime koos “Boriss Godunovist” Pimeni monoloogi. Nüüd on siis teine kord, ootan huviga kontserti!
Milline osa repertuaarist teile endale kõige rohkem meeldib?
Muusikaga on nii, et erinevas esituses meeldib kord üks, kord teine asi rohkem. Suurimat elamust pakuvad mulle just inimesed, kellega koos lavale lähen, seda nii solistide kui orkestri mõttes. Praegu käib solistidega n-ö kuiv treening, teeme Estonias klaveri saatel proove. 200-liikmelise orkestriga saame ainult paar proovi koos teha.
