Geneetiku romaan pandeemiast

Geneetik Mari Järve avaldas äsja postapokalüptilise raamatu „Esimene aasta”, kus Eestisse jõuab üleilmne pandeemia. Linnadest jäävad alles vaid Mustvee ja Jõgeva, riigikokku jääb üksteist liiget.

„Lugu kirjutasin paar-kolm aastat, aga vahepeale jäi ka päris pikki pause,” ütleb Järve. „Toimetaja Birk Rohelend tegi palju asjalikke kommentaare, raamat sai tänu tema abile kindlasti palju parem.” Järve kuulub Eesti kirjanduse seltsi ja õppis humanitaarklassis, ent valis pärast keskkooli ikkagi geenitehnoloogia. Huvi teaduse vastu tekkis koduse keskkonna („Mu ema on taimegeneetik”) ja kooli bioloogiaolümpiaadide mõjul ning soovist eluslooduse toimimisest aru saada. „Ma ei tahtnud olla ei puhtakujuline humanitaar ega puhtakujuline reaalteadlane. Olen oma erialalt saanud väga hea hariduse ja maailmapildi, mis tulevad kindlasti ka kirjutamisel kasuks.” Viirusest raamatu kirjutanud Järve pole siiski viroloog, vaid töötab populatsioonigeneetikuna akadeemik Richard Villemsi juhitud evolutsioonilise bioloogia laboris. „Tegelen inimeste rännete ja teiste ajalooliste demograafiliste protsesside uurimisega. See on põhimõtteliselt ajaloo uurimine, aga geneetika meetoditega.” Doktorantuuri kõrvalt õpib ta ka bioloogiaõpetajaks.