Genfis poseerivad veidrikud

Hall automass täieneb eriskummaliste vaba aja sõidukitega

Genf-Tallinn

Ajal kui autod muutuvad välimuselt üha sarnasemaks, jätkub disainifirmadel tahet eksperimenteerida kõikvõimalike veidrustega, mida seob tänapäeva autodega enamasti vaid nelja ratta ning rooli olemasolu. Eelmisel nädalal alanud selle aasta automaailma suursündmuse Genfi autonäituse teeb eriliseks ideeautode rohkus. Samas napib Genfis autonäitustele omast glamuuri – autosse ehitatud akvaarium või haide keskele uputatud auto jne. Isegi pikasäärelisi beibesid on Genfis autosid demonstreerimas vähem kui näiteks eelmise aasta Motorexil Tallinnas.

Eesti Näituste messikeskusest ligi kuus korda suuremal pinnal on uudismudelitega väljas suurem osa maailma autotootjaid. Genfi autonäitusel leiab aset rohkem kui 30 maailma- ning 20 Euroopa mudeli esmaesitlust. Veidi üle poolte neist jõuavad lähiajal ka Eesti müügisalongidesse. Suurema osa moodustavad neist kosmeetilise iluravi või uue kereversiooni ja mootori saanud vanad mudelid. Vaid väike osa uustulnukatest on täielikult uued mudelid.

Kunagi varem pole autoostjatele pakutud nii palju erinevaid mudeleid kui tänavu, kuigi iseseisvaid autotootjaid jääb iga kuuga vähemaks. Saksa Auto müügijuhi Andrus Prantsi sõnul on näiteks Volkswageni mudelivalik poolteise aastaga peaaegu kahekordistunud.

Paljud autofirmad hüppavad tundmatus kohas vette, tungides uut mudelitega seni katsetamata turusektoritesse. Näiteks Volkswageni kontsern on valinud uueks jahimaaks luksusautod ja supersportautod. Sakslased on enda omandusse krahmanud nii Bentley (Rolls-Royce’i sportlik väikevend), Lamborghini kui ka pankrotistunud legendaarse Bugatti, mille uued versioonid on ka kõik Genfis väljas. Luksusautode tootja Jaguar üritab aga uue S-Type’iga kliente võita odavamate sedaanide (Audi A6, BMW 5-seeria) turul. BMW-l on valminud linnamaastur X5 ning sama üritab ehitada ka Ford (esialgu ideeauto P2000 SUV). Opel ning Seat näitavad Genfis nende jaoks revolutsioonilisi sportlikke kahekohalisi ideeautosid Speedster ja Formula.

Tavapäraste autotüüpide kõrvale on hulganisti tekkinud niinimetatud vaba aja sõidukeid (linnamaasturid ja tillukesed mahtuniversaalid), samuti üksnes lõbutsemiseks kavandatud autod. Neid sõidukeid oleks kõige õigem kutsuda stiiliautodeks, mis on mõeldud perekonda teiseks või kolmandaks sõiduvahendiks.

Eri suurustes mullid ehk mahtuniversaalid on muutunud kõige popimaks autotüübiks. Genfis pole ühtegi suuremat autotootjat, mis oma mudelivalikus ei esitleks mahtuniversaali. Samuti on üle poole ideeautodest mullid.

Autotootjate teine suund on ehitada pisikesed ning ökonoomsed linnaautod. Minid on Euroopas enim ostetud autod ning pole autotootjat, kes ei tahaks sellest magusast turuosast tükikest haugata.

Senisest rikkalikum on ka uute sportautode ja sportlike limusiinide väljapanek. Näiteks Eesti levinud Ferrari (kolm autot) F355 on saanud järglase F360 Modena näol. Bentley sai valmis esimese supersportautoga ning Citroëni, Lancia, Bugatty sportlimusiinide prototüüpidega. Tugevat täiendust on tulnud ka Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia eksootilistelt väiketootjatelt.

Hoolimata Ameerika ja Euroopa autotööstuse koopereerumisest erineb kahe mandri autotootjate nägemus järgmise aastatuhande autost kardinaalselt. Ameerika autotootjad esitlesid aasta alguses Detroidi autonäitusel peamiselt kuuekümnendate aastate legendaarsete mudelite uusi ideeversioone, mis joovad bensiini rohkem kui laps piima. Euroopa ja Jaapani autotootjad propageerivad aga Genfis futuristlikke väikeautosid ja mulle, mille kütusejanu jääb iga aastaga väiksemaks.