GEORGI POTŠEPTSOV: venelastel püsib eestlastest loodud vaenlase kuju
Ukraina presidendi administratsioonile alluva Ukraina rahvusliku avaliku halduse akadeemia professor, kommunikatsiooniekspert Georgi Potšeptsov esines mais riigikogus toimunud julgeolekukonverentsil.
Peagi peaks eesti keeles ilmuma tema raamat „Propaganda trummid”, milles Potšeptsov analüüsib konflikte, mis raputasid Ukraina, Gruusia ja Eesti suhteid Venemaaga. Eesti keeles on juba ilmunud „Strateegiline sõda”, üks tema 40-st raamatust.
Vaatasin ühe Venemaa telekanali uudistesaadet ega üllatunud. Saates esines Gruusia agressorina, Ukraina lollikesena ja Balti riigid fašismi pesana. Kas selline käsitlus võib muutuda?
See käsitlus ei muutu. Valitseb seaduspärasus, et kord loodud kujundit ei ole enam võimalik muuta.
Milliseid muutusi te ootate Venemaa propagandakäikudes?
Kõik läheb vanamoodi edasi. Kui enamiku venelaste jaoks on eestlastest loodud vaenlase kuju, siis nii see ka jääb. Orwellil oli huvitav tähelepanek selle kohta, kuidas õnnestus nii äkki maha võtta vaenulik foon, kui sõlmiti Stalini Venemaa ja Hitleri Saksamaa sõprusleping. Selline muudatus on võimalik üksnes totalitaarses süsteemis, kus ükski teistsugune mõtteavaldus läbi ei pääse. Pooltotalitaarses ühiskonnas must-valget vahetust enam läbi viia ei õnnestu.
Poliitikud elavad tavaliselt eilses päevas. Praegu toimub üldine mängureeglite muutumine, algab juba viies globaliseerumine, milleks luuakse uusi mängureegleid. Meie kaotame aega, sest suurriigid ei arvesta meiega. Praegu peaksime suure osa oma ressursist kulutama tuleviku uurimiseks.
Milliste vahenditega maailma meie ümber muudetakse?
Olulist rolli mängib meedia meelelahutuslik võime. Nii nagu USA esineb kogu maailma jaoks võimsaima meelelahutustoodangu tarnijana, esineb Venemaa postsovetlikul territooriumil. Jaapanlased ostsid Hollywoodi ettevõtete aktsiaid, et muuta jaapanlaste kujutamist Ameerika filmides. Maffia ostis filme, et muuta oma mainet. „Risti-isast” kujunes maffiajõukude tegevuse legitimeerimise aktsioon. Kurjategijaid näidati normaalsete kuttidena, kes teevad igapäevast tööd: neil on oma raamatupidaja, ehkki toode on tavapärasest erinev.
Fondid eraldavad tohutuid summasid, et lisada näiteks seriaalidesse vajalikku informatsiooni. Neid sõnumeid sisestatakse pisikeste osade kaupa. Kui vaatate Vene seriaale, siis näete, kuidas osaleb selles Ukraina viin: seda juuakse kulinal või seisab pudel niisama kaadris. Siin on tegemist väga tugeva sõnumi sisestamisega. Või näidatakse mõnes lääne populaarses „seebis” piduõhtut, kus üks sõpradest ei joo ja veab pärast autoga kõik kodudesse laiali. Kaine autojuhi mõiste on jõudnud isegi sõnaraamatutesse. Tervisest on väga tore rääkida, aga võib-olla sisendatakse meile niimoodi ka teistsuguseid harjumusi. On leitud mudel, kuidas sinu käitumist muuta ja seda saab teha nii heas kui ka halvas suunas.
Kas vaba meedia ei suuda manipulatsioonidele vastu seista?
Uuringutulemused näitavad, et kuni 70 protsenti The Timesi lugude algallikateks osutuvad infoagentuurid või PR-firmad. Mulle meeldib The Guardian, kuid neil on pooled lood laenatud. Enamik väljaandeid, mida mina allikateks kasutan, tuginevad vaid Associated Pressile, mis sest, et alla on kirjutanud Boston Globe’i ajakirjanik. Mina aga otsin päevast päeva tulutult uut informatsiooni, mida ei leia isegi kolme kopika väärtuses. Sellepärast ei maksa arvata, et inforuumis toimuvad asjad juhuslikult. Asjad on väga selgelt juhitud.
Kui suur on tõenäosus, et Venemaa alustab varem või hiljem uut infooperatsiooni oma naabrite vastu?
See on möödapääsmatu. Kuid Venemaa kaotab infosõjas alati sellepärast, et tema projektid on negatiivsed. Kui ta panustaks positiivsetesse kampaaniatesse, saavutaks ta edu. Poliittehnoloogiad on alati edukamad ja haaravad kaasa suuremaid hulki, kui nad toetavad midagi.
Samasuguseid võtteid kasutatakse Venemaa vastu ka läänes. Kui Putin sõitis Austriasse, et osta gaasitranspordisüsteemi, tulid visiidi ajal veerand tunniks tänavale 30 inimest plakatitega stiilis „Putinile – ei”. Kõikide telekanalite uudised näitasid ainult protestijaid, mitte visiiti ennast.
Ukraina on varustanud ennast plaanipärase konfliktiga. Kui saabub aastavahetus, siis kogu Euroopa väriseb, sest gaasikraane hakatakse kinni keerama.
Tähtis pole konflikti toimumise kuupäev, vaid huvi konflikti toimumise vastu. Aastavahetuse asemel võib see tähtpäev olla ka 1. mai.
Eesti puhul võib see juhtuda homme. Kui kusagil langetatakse otsus, et homme rüvetatakse kõikides teie linnades asuvaid sõjamonumente, siis te ei tea, mida peale hakata ja kuhu joosta. Politseid provotseeritakse üha jõulisemalt sekkuma ja politsei läheb sellega tavaliselt kaasa.
