Good Charlotte’i kohal hõljus Paris Hiltoni vaim
Kell kaks päeval kõmiseb Saku suurhall nagu tühjale tünnile kohane ning helifirma tehnikud veavad laval pikki juhtmeid, mis ühendavad bänditehnika Eesti vooluvõrguga. Paris Hiltonist pole varjugi.
Et aega on enam kui küllalt ning “wettude” mugavused piirduvad nelja suure Pepsi pudeliga külmutuskapis, põikame Rocca al Mare suurpoodi. Kingiks rändab ostukorvi ka karp vürtsikilusid, kaanel klassikaline kilukarbivaade. Good Charlotte’i poisse ajab kingitus elevile: “Vau! Ongi selline asi olemas! Aitäh, mehed!” Selgitame, et kilude kõrvale käib must leib ja pits haljast. Nüüd ei jõua tänusõnu ära kuulata.
Good Charlotte’i tehnikud häälestavad bändile kella neljaks valmis kümmekond kitarri. Kui järgmine lugu on teises häälestuses, siis ei hakka bändimees laval pilli ümber häälestama, vaid tehnik ulatab talle juba õiges häälestuses instrumendi. Mina häälestan Rauno Kuttile kaks ja Mihkel Mõttusele ühe kitarri.
MacGyver aitab alati
Heliproov käib nii: kõigepealt pannakse paika trummide heli, seejärel kitarrid-klahvpillid. Lõpuks mängib bänd pool lugu ja teatab, mis pille oleks kellelgi vaja monitoridest kuulda. Seejärel mängitakse loojupp uuesti, veendumaks, et kõik kõlab nii nagu peab.
Tehniku roll on vaadata, et juhtmed korralikult sisendites püsiksid. Siin tuleb appi MacGyveri teip. Paris Hiltonist pole endiselt varjugi.
Tund enne esinemist saabub suur turvameeskond. Ülikonnas ülemus jagab juhiseid. Reeglid on karmid – ajakirjanikud lava taha ei pääse. Küll aga külalised ja töölised. Fotoaparaadidki tuleb loovutada. “Kord ja tingimused on sellised,” ütleb korraldaja Hardi Loog. “Kas Paris Hilton on üldse siin?” huvitun. “Täna on teine aprill, me ei tee nalja,” naerab Hardi.
Kui publik hakkab saali valguma, muutub Joosep tujutuks: “Ma vaatasin eile internetist Good Charlotte’i kontserte. Ameerikas pole nad mingi teismeliste musa. Huvitav, miks siin on?”
Segadust põhjustab ka särgimüük – reglemendi järgi ei tohi soojendusesineja fänninänn olla ei odavam ega kallim kui peaesineja oma. Ettemääratud hind 350 krooni kisub kohalike bändimeeste laubad kipra – nemad teavad oma fännide tuuliseid taskuid.
Enne esinemist tuleb kitarrijuhtmetest keerud välja siluda. Jälle tehniku töö. Laval askeldav tehnik on märguanne, et kohe tuleb bänd. Tüdrukud lava ees juubeldavad. Paris Hiltonist pole ikka veel varjugi.
Bedwetters paneb neiud oma taktis kaasa kiljuma. “Vett!” kähistab Joosep mulle pärast teist lugu. Korraldajad on lava kõrvale pannud kasti veepudelitega. Ulatan talle ühe. Üheksa lugu ja aitab, Good Charlotte tahab ka.
Enne 2500 inimesele esinemist teeb Good Charlotte’i bassimees Paul Thomas suurhalli taga kiire sigareti. Dialoog on lühike, kuid sõbralik. “Tere, mina olen Paul!” Küsin: “Bändist?” Ta vastab: “Jah, bassimees.” Räägime traditsioonilise muusikatööstuse agoonilisest hetkeseisust. “Kõik tuleb indie,” kustutab Paul sigareti ja suundub lavale.
Paris Hiltoni vaim hõljub suurhalli kohal, kordagi materialiseerumata. Võimalik, et bändi jaoks on ta elav reklaam, meelitamaks inimesi kontserdile. Paris Hiltoni poisi bänd kõlab ju palju isuäratavamalt kui lihtsalt Good Charlotte Ameerikast.
Kes on kes
Good Charlotte
•• Alates 1996. aastast tegutsev USA power-poppungi viisik.
•• Bänd sai maailmakuulsaks 2002. aastal looga “Lifestyle of the Rich and the Famous”.
•• Bändi juhtkujud on kaksikvennad Joel (vokaal) ja Benji (kitarr) Madden.
Paris Hilton
•• Good Charlotte’i kitarristi Benji Maddeni tüdruksõber.
•• Kõmuajakirjanduse lemmik.
•• Tegeleb sellega, et lihtsalt on.
