Solli kala hulgimüügiga tegeleva firma OÜ Andervall tagasihoidlik kontor asub Väike-Ameerika tänaval. 1994. aastal tuli Solli Eestisse ühe Norra ettevõtte esindajana. Kaks aastat hiljem pani püsti isikliku kalatehase, mis aga Vene kriisi ajal pankrotti läks. Nüüd toob ta Norrast sisse kalatooteid, mida sealne keskklass liiga odavaks põlgab. Eestlastele läheb peale küll. Venemaalastele ka. Lääne inimesed on Solli sõnul "niiiiiiii rikutud".

Lisaks bakalaureusekraadile majanduses on Solli ühe aasta õppinud ka idaeurooplaste sotsiaalantropoloogiat.

"Ma olen spetsialiseerunud Ida-Euroopa maades töötamisele. Terve see piirkond on äärmiselt intrigeeriv, selle poliitika on mind alati huvitanud," ütleb ta.

Miks just kalaäri?

"Ma olen norrakas. Kõik norrakad oskavad suusatada ja söövad kala."

Kodumaa-igatsust leevendab Solli Norra suveniiridega - kontori seinad on kaetud fotodega fjordidest, riiulil eksponeerib ta ehtsa Norra paadi mudelit.

Tom on abielus armeenia venelannaga. Neil on pooleteistaastane poeg, keda kasvatab eestlasest lapsehoidja. Ema räägib lapsega vene ja Tom ise norra keelt. Keeltepaabel ei tohiks Solli arvates lapsele halvasti mõjuda - räägib ta ju ise üheksat keelt. Tema eesti keel on küll natuke kange ja veniv, kuid täiesti arusaadav. Niikaua, kui grammatikale tähelepanu ei pööra.

"Mul on põhimõte, et igal pool tuleb rääkida riigikeelt. Seda enam, kui seal pikemat aega elada," põhjendab Solli. Nooruses mõnda aega Lõuna-Liibanonis elanud mees räägib ka araabia keelt.

Aasta eest istus ta Lasnamäel kuue vene noormehega ja vestles tundide kaupa ainult eesti keeles. "Ma armastan venelasi," tunnistab Solli.

Siinsete riigiisadega on ta rahul.

"Poliitikud on teil head. Annavad ka välisfirmadele võimaluse. Muidu poleks teil siin midagi toimunud. Minge Lätti, Leetu või Venemaale, see on hoopis teine maa."

Ka venelased pole Sollile võõrad.

"Näe, meil Norras on Venemaaga veel pikem piir kui teil," ja näitab pliiatsiga seinakaardile. "Barentsi meri on nagu Peipsi järv."

Solli suhtleb äriasjus nii venelaste kui ka ukrainlastega, praegu plaanib oma äri laiendada Valgevenesse.

Neli aastat Solliga suhelnud Nimeta baari omanik šotlane David Coutts iseloomustab Sollit tüüpilise norrakana.

"Reserveeritud, aga sõbralik. Kui on paar klaasi head šoti viskit ära joonud, muutub liigagi sõbralikuks, hahahaa. Ja kindlasti üks parimas füüsilises vormis mehi, keda tean. Väga haritud inimene."

Coutts oligi see mees, kes maailmameistri rõõmu ära rikkus ning Solli võistlusele kutsus.

"David helistas ja ütles, et tule. Tegin siinsamas kontoris proovi. 20 sekundiga tuli 36 kätekõverdust ja otsustasin minna," räägib Solli.

Kuus aastat poksimisega tegelnud ärimees käib praegugi 4-5 korda nädalas jõusaalis.

"Tom on põhjalik ja järjekindel inimene," räägib trennikaaslane Flexeri spordiklubist. "Ja abivalmis. Kui ikka vaja kedagi aidata, siis ta teeb seda. Füüsiline ettevalmistus on tal väga hea."

Eestisse plaanib Solli jääda vähemalt 20 aastaks. Ostis Nõmmele maja ning käib igal hommikul jooksmas. "Aga kõige paremad inimesed Eestis elavad Hiiumaal," teatab Solli. Sealsest kadakate vahel peetud kohvipiknikust võiks fjordide poeg rääkima jäädagi. Nagu ka Norra looduse võludest ja kontrastidest.

Solli ennustab, et kui praeguste kahekümneste lapsed suureks kasvavad, on Eestis kõik sama korras nagu neil Norras.

Anne PROMMIK

Gea VELTHUT-SOKKA