Haige tahab parimat ravimit
PERH-i hematoloogi Edward Laane sõnul ei tohiks ravimipoliitika patsiendi taga üksnes arve näha.
••Krooniline müeloidne leukeemia (KML) on pika ajalooga verevähk?
KML-i kirjeldati esimest korda tõesti teaduslikus kirjanduses juba 1845 – John Hughes Bennet Edinburghist ja Rudolf Virchow Berliinist avaldasid viienädalase vahega sarnaste haigusjuhtude kirjelduse. Mõlema arsti patsiendid olid eelnevalt kurtnud jõuetust, väsimust, paistes kõhtu ja palavikku. Nii Bennet kui ka Virchow leidsid lahangul eest suurenenud põrna ja mädase vere. Kui Bennet uskus, et tegemist on infektsiooniga, siis Virchow adus üsna ruttu, et tegemist pole mädase protsessiga, sest mädakolded puudusid. Juba kaks aastat hiljem soovitas Virchow haigust kirjeldada nimega Leukämie ehk siis valgeveresus.
••Pikk ajalugu, ometi räägitakse sellest vähe.
KML on eripärane haigus, mille esinemissagedus on meditsiinikirjanduse põhjal üks-kaks uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Eestis haigestub 9–11 patsienti aastas, jälgimisel on praegu 95 haiget. Eks vähene esinemissagedus ongi üks põhjus, miks sellest haigusest väga palju ei räägita.
••Mis haigus on KML?
Kroonilise müeloidse leukeemia puhul toodab organism vähki tekitavaid valgevererakke. Peaaegu kõigil KML-i põdevatel patsientidel on haiguse aluseks elu jooksul omandatud defekt vereloome tüviraku DNA-s: 9. ja 22. kromosoomi vahel on toimunud osa geneetilise materjali vahetus. Selle tagajärjel tekib kõrvalekalle, mida tuntakse Philadelphia mutatsioonina (Ph+). Sellele anti nimi 1960. a sügisel, kui Philadelphias töötanud arstid Peter Nowell ja David Hungerford kirjeldasid esmakordselt seda mutatsiooni seitsmel KML-i patsiendil. (Ph+) koosneb omakorda valgust Bcr-Abl, mis põhjustabki pahaloomuliste leukotsüütide vohamist.
••Kas haiguse tekkepõhjus on teada?