Eestis suri 2008. aastal traumade tagajärjel 1358 inimest, neist 78% olid mehed. Vigastused ja mürgistused on peamine surmapõhjus aga noortel, moodustades ligi 2/3 kõikidest surmapõhjustest. 2008. aastal kaotas vigastuse tõttu elu 42 noorukit vanuses 15–19 ja 95 noort vanuses 20–24. 2008. aastal vajas vigastuste ja mürgistuste tõttu ravi üle 176 000 inimese ehk 13% Eesti elanikest. See läks haigekassale maksma üle 412 miljoni krooni. Otsestele ravikuludele lisaks tuleb arvestada ka töövõimetushüvitiste, taastusravi ja ravimite kuludega.

Vigastustega on seotud ka suur hulk kaudseid kulusid, nt töö- ja õpiaja kaotus või vähenenud töövõime. Vähem olulised pole ka vigastatu lähedaste kannatused ja ajakulu. Nad peavad ju haige eest hoolitsema ja tegema selleks vajalikud muudatused oma elukorralduses. Naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste ja noorte vigastussuremus neli korda väiksem – see näitab, et enamik õnnetustest on ennetatavad. Arenenud lähimaade taseme saavutamine peaks olema eesmärk ka meil. Tõhusa ennetustööga oleks 2008. aastal olnud võimalik päästa üle saja lapse ja noore elu, hoida ära paljud raskemad ja kergemad vigastused ning sellega kaasneva koormuse lähedastele.

Haigekassa on korraldanud mitu kampaaniat tähelepanu juhtimiseks Eesti kõrgele vigastussuremusele ja suuniste andmiseks õnnetuste ärahoidmisel. Eesti kõigis maakondades tegutsevad haigekassa toel ka vigastuste ennetamise töögrupid, kes kavandavad ja viivad ellu ennetusmeetmeid kohalikul tasandil. Eks kohapeal on kõige paremini teada need ohukohad, kus vigastused on kerged tekkima. Uus Vana Teatri sotsiaalteatri initsiatiiv on äärmiselt positiivne näide kodanikualgatusest antud valdkonnas. Teadmine aitab õnnetusi ette näha ja oskused lähedasi abistada on ju heast pillimängu- või tantsuoskusest tegelikult olulisemadki. Loodame, et selle teatritüki nägemine paneb vaatajad mõtlema elu hapruse üle. Kunagi pole hilja õppida uusi, eluks vajalikke oskusi.