Haigus, mis algab ühiskonnast

Laste puhul on ülekilod otseselt seotud teleri või arvuti ees veedetud tundide arvuga.

Rasvumist on võimalik ennetada ning rahvusvahelised eksperdid on kategoorilised – vähesem söömine ja suurem füüsiline koormus aitavad liigse tüseduse vastu edukalt võidelda.

Nõustudes lihtsa füüsikalise seaduspärasusega, et rasvumine tuleneb liigsest söömisest ja liialt vähesest energiakulust, ei tohi unustada ka teisi ärevust tekitavaid fakte – rasvumine on ühiskonna haigus, mida soodustavad ka kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid ning kodune keskkond.

Väldi tüsenemist lapseeas

Isegi lapsed ei ole rasvumisest puutumatud. Ameerika Ühendriigid ja mõningad Lõuna- ning Ida-Euroopa riigid nagu Ungari, Kreeka, Itaalia ja Hispaania on just sellest aspektist eriti muret tekitavad.

Liigne lopsakus lapseeas on ohtlik mitmel põhjusel ja tõe-näosus püsida rasvununa ka täiskasvanuna sõltub haiguse ilmnemise ajast lapsepõlves. Spetsialistid on arvamusel, et rasvumine, mis avaldub enne puberteediiga, püsib 20-50% tõenäosusega ka täiskasvanuna.

Ülemäärane söömine kasvueas, eriti liigne valkude manustamine, põhjustab teatud liiki rasvarakkude, adipotsüütide, arvu suurenemist. Mida rohkem rasvarakke kehas on, seda paremini suudab organism rasva ladustada. Sellist rasvumise vormi nimetatakse “hüperplastiliseks“. Just seetõttu on oluline vältida tüsenemist juba lapse- või noorukieas.

Veelgi enam, rasvumine lapsepõlves suurendab 50-80% võrra varajase suremuse riski südamepiirkonna haigustesse.

Peamisteks põhjusteks, miks laste ja puberteediealiste füüsiline koormus ei ole piisav, peetakse ikkagi televiisorit ning video- või arvutimänge.

Kõik selles valdkonnas läbiviidud uuringud viitavad ühele ja samale tõdemusele – laste puhul on liigsed kilod otseselt seotud teleri või arvuti ees veedetud tundide arvuga.

Geneetiline rasvumine

•• 10-15%-l juhtumitest tuleneb rasvumine geenidest. Teadlaste poolt on identifitseeritud 20 rasvumisega seotud geeni. Näitena geen SLC6A14 kromosoomis X ja GAD2 geen kümnendas kromosoomis. Lisaks geenidele põhjustavad rasvumist ka mitmed hormoonid ja valgud.

Rasvumine on kasvupind ohtlikele haigustele

•• Rasvumise tulemiks on südamepiirkonna haigused, lühem elu-iga ja madalam elukvaliteet.

Kõrgvererõhutõbi

•• Haigust põhjustab sageli just kõhupiirkonna rasvumine. Kaalu langetamine võib aidata alandada ka vererõhku.

Vähk

•• Vähkkasvajatele on eriti tundlikud organid rinnad, käärsool, põis, eesnääre ja sapiteed.

Veenitüsistused

•• Sagedasem probleem tüsedatel naistel, põhjustab omakorda kopsuödeemiat, veenipõletikke, kopsuveresoonte embooliat ja veenihaavandeid.

Sapikivid

•• Kivide moodustumine sapiteedes. Esineb sagedamini naistel.

Infarkt

•• Otsene rasvumise tagajärg või teiste sekundaarsete südamepiirkonna kahjustustega seotud müokardiinfarkt on alati ohtlik ja lõpeb sageli surmaga. Koronaar-arterite haigused esinevad sagedamini kõhupiirkonna rasvumise all kannatavatel inimestel.

Südamerabandus

•• Võib olla otsene rasvumise tagajärg või moodustada ühe osa müokardiinfarkti ja kõrge vererõhu kombinatsioonist.

Ateroskleroos

•• Seotuna diabeedi, kõrge vere-rõhu ja halva kolesterooli (LDL) taseme tõusu ning hea kolesterooli (HDL) taseme alanemisega, aitab rasvumine ateroskleroosi arengule tugevasti kaasa.

Insult

•• Rasvunud patsiendi insuldirisk on kolm korda suurem normaalkaalulistest patsientidest.

Uneapnoe

•• Võib põhjustada südamerüt-mihäireid, kõrget vererõhku, unisust või halvimal juhul isegi äkksurma.

Uneapnoe tekitab magades ohtlikke hingamishäired, mis kestavad korraga kuni 10 sekundit või enamgi ja esinevad sagedusega viis korda tunnis.

Insuliiniresistentsus ja II tüüpi diabeet

•• Insuliiniresistentsus tekib kui keha ei suuda enam insuliini, veresuhkru taset reguleeriva hormooni, eritustele reageerida. Avaldub enamasti koos kõhupiirkonna rasvumisega. 75% II tüüpi diabeedikutest on rasvunud. Kehamassiindeks üle 30 suurendab diabeedi riski meestel 8 ja naistel 10 korda.

Kolesterool ja triglütseriidid

•• Rasvumine, eriti kõhupiirkonnas, tekitab veres kõrgemat tri-glütseriidide ja halva (LDL) kolesterooli taset ning hea kolesterooli (HDL) langust. Sageli on tagajärjeks mitmed südamehaigused.

Hingamishäired treeningu ajal

•• Tulenevad peamiselt liigsest rasvast rinna ja kõhu piirkonnas.

Liigesed

•• Rasvunud keha kurnab või tekitab rebestusi liigestes paiknevates kõhrkudedes. Tulemus on selja-, põlve- ning puusavalud. Liigesehaigused esinevad sagedamini naistel.