Õppides Stockholmi Ülikoolis sotsiaaltööd, töötas Elo suviti Rootsi vanurite hooldekodudes. Hooldusõele on sooje tundeid väljendades suureks abiks puudutused ja embused. Vanuritega suheldes saadud kogemus sellest, kui väga on keha ja vaim siiski omavahel seotud, oli Elo jaoks tookord avastus, mis aitas teda ka oma probleemide lahenduseni. Lisaks oli teda ennegi huvitanud psühholoogia ja alternatiivmeditsiin.

Esmalt proovis ta psühhoanalüüsi. Tagantjärele ütleb, et see teraapia ei sobinud tema ratsionaalse mõttelaadiga, sest üks asi on oma käitumisest loogiliselt aru saada, aga teine asi ennast muutma hakata.

"Vajasin jõulisemat, rakenduslikumat meetodit," ütleb Elo. Temale sobis gestaltteraapia.

"Istume terapeudiga kahekesi ja hakkame rääkima," kirjeldab Elo oma individuaaltunde. Vestlus viib tagasi minevikku, konfliktolukordadesse, hetkedeni, kus ta on väga haiget saanud.

"Ühel hetkel tekkis ahhaa-efekt. Vau! See aitab tõesti!"

Elo ahhaa! tuli siis, kui ta oli jõudnud arusaamisele, et katkised emotsioonid on seotud ühe konkreetse inimesega. Isaga, keda enam ei ole. Koos terapeudiga mängisid nad läbi kohtumise isaga. "Ma tõepoolest läksin samasse olukorda, samadesse tunnetesse tagasi," hämmastus ta. "See oli väga tõetruu." Ta sai välja öelda kõik, mis hingel oli, nutta, vabalt oma tundeid väljendada. Seejärel asetus Elo isa rolli: mida tema oleks tütart kuulates tundnud.

Elo teraapia oli individuaalne. Sagedamini tehakse gestaltteraapiat umbes 10 inimesega rühmas. Elo arvates võib see põhjustada küll osalejate tagasihoitust esimestes tundides, kuid mitte kauaks. "Kui olen juba lõpuni avali, siis on mulle raske haiget teha," põhjendab Elo, miks ta oleks ka rühma ees avanenud.

Naine ütleb, et gestalt muutis ta paremaks inimeseks. Ta ei kanna enam endaga kaasas katkisi suhteid, mis alateadvuse kaudu ka kehalisi vaevusi põhjustasid. Kui elus tekib probleeme, oskab ta oma emotsioone õigesti määratleda: need pole enam ebamäärane ärevus või frustratsioon, vaid kurbus, rõõm, seksuaalsus või viha. "Mõnikord näen ka kõrvalseisjana tahtmatult kellegi käitumises varjatud seoseid alateadvusega," lisab ta.

Iga inimene ei talu sellist tunnete avalust. Skeptikud arvavad vahel koguni, et pärast gestaltteraapiat hakkab inimene teistegi kohta liiga avameelselt hinnanguid jagama ning lähisuhetes oma isiklikke tundeid üle tähtsustama.

Elo on nõus, et gestaltteraapia ei sobi kaugeltki igaühele. Et sellest üldse abi oleks, peab suutma oma probleemi tunnistada. Kõrgete barjääridega inimesed võivad eitada oma probleeme lõpuni. Neid saab aga võib-olla aidata mõni teine teraapialiik.

Maailmas on rakendatud psühhoteraapia kaasabi paljude kehaliste probleemide ravimisel alates aidsist ja astmast kuni rasvumise ja osteoporoosini välja.

Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku vanemassistent meditsiinidoktor Jakov

Shlik kinnitab, et halva enesetunde põhjuseks võivad olla psühhosomaatilised ehk psüühikaga seotud häired. Tema sõnul jäävadki kõige sagedamini arstide eikellegimaale patsiendid, kelle kaebuste põhjuseks pole mingi kindel kehaline häda ega ka tüüpiline ärevushäire või depressioon. Kaebused võivad olla tõepoolest erinevat laadi, seotud südametegevusega, seedehäiretega, hingamisega või muu kehalise talitlusega. Sageli kurdetakse nii erinevate valude kui väsimuse üle. Diagnoosi otsinguil uuritakse neid inimesi palju ja intensiivselt. Samas võivad korduvad ja rohked uuringud ise ebasoodsalt mõjuda. Tekkinud teadmatus võib omakorda suuremat ärevust tingida, mille tõttu inimene kannatab rohkem. Selliste patsientide seisukohalt võib tunduda arusaamatu ja isegi vastuvõetamatu soovitus pöörduda psühhiaatri või psühholoogi poole. Levinud on väärarusaam, et kehaline häda on üks, psühholoogiline probleem aga hoopis teine asi.

Jakov Shliki sõnul ei piisa alati ravimitest. Sageli on tarvis psühholoogilist ravi, mis aitaks inimesel mõista tema kehalisi reaktsioone ja õpetaks talle paremaid toimetuleku viise. Suurem teadlikkus oma kehast ja keha usaldamise arendamine on psühhosomaatilist laadi kaebustega patsientidele väga oluline.

Kehateraapia toimib sõnadeta

Keharavitehnikad on mõeldud selleks, et vähendada üldist stressitaset, kergendada valusid, taastuda kroonilistest traumadest ja mitmesugustest kroonilise iseloomuga psüühilistest ja füüsilistest häiretest ning lõpptulemusena tunnetada rohkem sisemist rahu ja tasakaalu.

Tuntumad tehnikad on üldnimetustega kehatöö (bodywork), kehateraapia, liigutusmudelite ümberõppimine ja liigutuste inte-

gratsioon, mille puhul kombineeritakse spetsiaalseid harjutustejuhiseid, peaeesmärgiga tasakaalustada närvisüsteemi. Meetoditest on tuntumad ja laiemat kasutuspinda leidnud Alexanderi tehnika, Bartieneffi alused, Feldenkraisi meetod, ideokinees jt.

Kehateraapia kõrvaldab unehäireid, soodustab hingamise muutumist sügavamaks, parandab vere varustatust hapnikuga, stabiliseerib vererõhku. Tagajärjena paraneb tervislik seisund, ka meeleolu, suhtlemis- ja keskendumisvõime. Vähenevad pinged ning valud kaela-, õla- ja alaselja piirkonnas.

Gestaltteraapia õpetab oma tundeid juhtima

Gestaltteraapia tekkis sümbioosina psühhoanalüüsist, psühhodraamast, eksistentsialismist ja ida filosoofiatest. Selle tehnika rajas Sigmund Freudi õpilane, juudi soost sakslane Fritz Perls. Gestalt on peamiselt tunnetele orienteeritud teraapia liik. Tegeldakse nn "lõpetamata lugudega", mis inimesega nähtamatult kaasas käivad ja tema käitumismehhanisme mõjutavad, blokeerides sealjuures reaalsustaju ja iseendaga kontaktis olemist.

Gestaltteraapia ülesandeks on aidata inimesel võimalikult terviklikult mõista nii oma hinge, keha kui vaimu ja seeläbi ise terviklikumaks saada. Oma hinges ja sisemuses ringivaatamine ning hirmu, viha ja kurbuse haardest välja murdmine võib olla esialgu valulik. Ülikohusetundliku inimese elu võib gestaldi filosoofia täiesti segi paisata. Varuda tuleks kannatust ja aega. Maailmapraktikas loetakse pooleaastast teraapiat veel lühiteraapiaks.

Gestalt arendab emotsionaalset intelligentsi ja oskusi tundeid eristada ning juhtida. Psühhosomaatilised häired võivad olla tingitud tundeelu häiretest. Töö käigus õpib inimene märkama häireid suhetes teistega ning ka seda, kuidas ise oma lootusi ja suhteid saboteeritakse. Tähelepanu juhitakse seikadele, kus ta ise väldib asjade selgeks rääkimist ja oma eesmärkide saavutamist, st isikliku vastutuse nägemist oma elus. See kõik on eduka suhtlemise alus. Gestalt õpetab oma tõelisi vajadusi märkama, oma soovides, tahtmistes ning arvamustes aus olema.

Gestaltterapeut Kaupo Saue sõnul küsitakse teraapiatunnis inimeselt sageli, mida ta parajasti oma kehas tunneb, et arendada keha intelligentsi, kehataju. Kui inimene võtab keha signaale vastu, oskab ta ennast paremini juhtida.

Kaupo Saue: "Kui inimene pidurdab liigselt oma käitumist, nii öelda pöörab energiaimpulsi endasse tagasi, siis surub ta selle lihastesse. Ta pinguldub ning moodustab enda ümber kaitserüü. Kaks raudrüüs inimest ei saa omavahel kontakti. Kuid me ei vaja nii palju kaitseid. Kui lihased on pinges, siis ei tööta ka kopsud. Pealiskaudse hingamisega on seotud aga ärevustunne ja

stress. Tekib nõiaring. Lõpuks võib juhtuda, et inimene ei tule enam oma eluga piisavalt hästi toime.

Üheks kontaktihäireks võivad olla automaatselt omaks võetud moraalinormid, eeskujud ja õpetused. Need võivad saada takistusteks täiskasvanu elus, näiteks ei lase seksuaalelust piisavalt rõõmu tunda. See kõik piirab inimest ega lase tal oma unistusi teostada. Inimene ise ei saa sellest programmist lahti. Teraapia käigus aga leiab ta need sisemised normid üles. Suure hulga peavalude ja migreenide taga võib olla agressioon või tugev vihaimpulss, mis tekitab kehas sisepingeid ning lihased tõmbuvad veresoonte ümber kokku.

Gestaltteraapias võib õppida efektiivsemalt oma tunnetega toime tulema, st valima endale ja ühiskonnale sobivamaid väljendusviise. Nii vähenevad sisepinged ja suureneb paindlik käitumine. Lõõgastunud inimese mõtlemine on selgem."

Marika Tomberg

Hingehäda paneb kõhu valutama

PSÜHHOSOMAATILISI EHK PSÜÜHIKAGA SEOTUD HAIGUSI:

Hingamiselundite haigused (bronhiaalastma), südame-veresoonkonna haigused, seedetrakti haigused

(maohaavandid, haavanduv koliit), söömishäired (rasvumine, anorexia/bulimia nevrosa), sisenõrenäärmete häired (suhkruhaigus), allergiad, nahahaigused (dermatiit, psoriaas), peavalud, naistehaigused (mens-

truatsioonihäired, funktsionaalne steriilsus), luu- ja lihaskonna haigused (seljavalud, reumatoidartriit), seksuaalelu häired, stomatoloogilised haigused.

TEISI VÕIMALUSI

PSÜHHOSOMAATILISTE HÄIRETE RAVIKS:

Tsooniteraapia, jaapani massaazh, Shin Do,

hingamisteraapia.