Hakake liigutama, kui vähegi oma tervisest hoolite
Uuring “Eesti rahva tervis 1991-2000” väidab, et suuremas osas istumist nõudva töö tegijate osakaal on kasvanud eeskätt naiste arvel. Kui 1996. aastal oli istuvat tööd tegevate meeste osakaal 25% ja aastal 2000 see oluliselt ei muutunud, siis naiste osas on see kasvanud 35%-lt 41%-ni.
“Sageli ütlevad just naised, et kus nüüd neil aega veel treenida, nad ju nagunii koristavad, pesevad ja töötavad kodus nõrkemiseni. Kuid treening on lihasgruppide sihipärane harjutamine, igapäeva töö pole treening,” väidab Jüri Tervisekeskuse arst Riina Raudsik.
Tema sõnul on inimesed erinevad: on selliseid, kellele sportimine ja tervislik eluviis sisse kodeeritud ja selliseid, kes ka teades, et liigutamine ja õiged harjutused võiks nende tervist parandada ja valu leevendada, ei tee seda iialgi, sest nad on liiga laisad. “Kergem on neelata ravimeid, kui end ise pingutada. Pigem käiakse massaaĻis, kui liigutakse,” räägib arst.
Kust tuleb spordilembus? Spordilembus ei ole pärit ainult sportlikest vanematest, vaid ka sõpruskonnast (eriti lapsepõlves) ja heast kehalise kasvatuse õpetajast koolis. Oluline on ka arsti suhtumine, välimus ja motiveeritus. “Kuidas peaks 100 kg kaaluv ahelsuitsetaja-arst veenma inimest olema sportlik ja järgima terveid eluviise,” räägib Raudsik, kes ise noorena tippkorvpalli mängis.
Tema peab kõige tähtsamaks liikumist looduses. Ei ole vaja piinata end pikkade jooksudega varahommikul, kui selleks puudub tahtmine. Võib minna jalutama sõpradega, perega pärast tööd. “See on nagu ühine söögilauas istumine või muu suhtlemise viis, kus pere või sõbrad saavad kokku ja võib-olla on see ainus aeg päeva jooksul, kus kuulatakse üksteise õnnestumisi ja üleelamisi,” ahvatleb doktor Raudsik aktiivsele vaba aja veetmisele.
Kõndimine on kasulik: hingamisteede haigustele, parandades kopsumahtu ja hapniku omastamist; liigestele, suurendades neis verevarustust; südamele, võimaldades uute kollateraalveresoonte arenemist, ja kosutav ka psüühikale.
Liikumine peab olema proportsionaalne õige toitumisega.
“Tänu kaalujälgijate liikumisele Eestis ja õigete toitumisharjumuste propageerimisele, mida mitmed Eesti arstid teevad, on suur töö ära tehtud praktiliste arstide eest. Inimesed püüavad kaalu jälgida ja hoiavad sellega oma tervist,” on arst lootusrikas.
Kaalujälgijate Ida-Euroopa peadirektor Anne Piirsalu ütleb, et ülekaal võib lühendada eluiga ja suurendada selliste haiguste põdemise tõenäosust nagu suhkur- ja kõrgvererõhutõbi, südame- ja liigesehaigused, rinnavähk jt kasvajad ning sapipõiehaigused.
Kaalujälgijad teevad tihedat koostööd arstidega. Salenemisjuhised on valminud koostöös maailma juhtivate toitumisspetsialistide-arstidega. Terviseprobleemide puhul soovitame pöörduda perearsti poole. “Kogu maailmas on suund sellele, et ennetada haigusi, mis hoiab kokku hulgaliselt maksumaksja raha, mis kuluks haiguste raviks,” ütleb Piirsalu.
