OÜ Meedia Monitooring tegevdirektor Sven-Erik Heinsoo arvab, et jõulupühade puhul rõõmustab kink tema firma töötajaid enam kui rahaline preemia. Millise kingituse töötajad oma laualt sel aastal leiavad, ei soovinud ta veel avalikustada, sest siis kaoks üllatusmoment. "Rahalist preemiat maksame vastavalt töötulemustele aasta jooksul nagunii. Jõulud on natuke teistsugune aeg, siis ei tahagi niivõrd palju rõhutada ühe või teise inimese tööpanust kuivõrd just meeskonnatunnet," leiab ta ja lisab, et viimast aitab tekitada ka ühine jõulupidu, mille käigus muidu vahetustega tööl käivad ning üksteist harva kohtavad inimesed ühise laua taha istuda ja lõõgastuda saavad.

Preemia maksmine jääb alles

Kingitus on tegevdirektori väitel kõigile töötajaile ühesugune ning sobib nii meestele kui ka naistele, keda on firmas ühepalju. Kollektiivi meelespidamine jõulukinkidega on noore firma traditsioon algusaegadest peale – seda tehakse tänavu kolmandat korda. "Firma alustaski tööd kaks aastat tagasi jõulude ajal. Tegime pühade ajal tööd, õhtul panime asjad kokku ja istusime lõpuks maha, " meenutab tegevdirektor ning tunnistab, et vaatamata üleüldisele majandusseisakule on lõppev tööaasta olnud edukas ning see lubab töötajaid materiaalselt ja moraalselt motiveerida.

Heinsoo möönab, et mõnel juhul eelistaksid töötajad ehk tõesti rahalist preemiat. "Aga kuna meil on suhteliselt vähe võimalusi koos olla, siis väärtustaksime seda rohkemgi kui rahalist poolt," selgitab ta.

Heinsoo hinnangul on Eestis palju ettevõtteid, mis kulude kokkuhoiu tõttu tänavu jõulupreemia maksmata jätavad, kuid päris ära preemiate maksmise komme ei kao. "Arvan siiski, et ettevõtted on seda traditsiooniliselt teinud ja teevad ka edaspidi. Kui kogu äriaasta on olnud nii intensiivne, siis korra aastas võiks ikkagi olla aeg, millal meeskonnatundele ja personali motiveerimisele rohkem mõeldakse," märgib ta.

Jõuluraha ei pane alluvaid tööle

Eesti Telefon maksab tänavu oma töötajatele jõulutoetust 1500 krooni. Summa on ühesuurune kõigi põhikohaga töötavate inimeste puhul. Eesti Telefoni pressiesindaja Ain Parmas loodab, et inimesed on niisuguse preemiaga enam-vähem rahul. "Ei saa väita, et kõikuv majanduslik situatsioon meie firmat üldse ei puudutaks, aga preemiat saame praegu maksta küll, " rääkis ta. Lisaks saavad töötajad jõulude ajal viis päeva puhata. Kuna firma on suur, siis ühispidu ei toimu. Jõule tähistab iga allüksus omaette.

Hansapanga suhtekorraldusjuht Ando Noormets kinnitab, et pangal on kindel plaan oma töötajatele jõuludeks rahalist preemiat maksta, kuid ta ei soostunud avalikustama selle suurust. "Preemiat saavad maksta ikkagi need firmad, kellel aasta on majanduslikult edukas olnud, ja võib öelda, et Hansapangal on lõppev aasta hea olnud," selgitab ta. Hansapank üritab oma kaadrit innustada ka rohkete ühisüritustega. Ülepangaline jõulupidu peeti laupäeval. "Peod sisendavad meeskonnatunnet, " väidab Noormets.

Tallinna Piimatööstuse personalijuht Sirje Vaha nendib, et nende ettevõte ei maksa põhimõtteliselt jõulupreemiaid ning kehv aasta piimanduses ei lubaks seda nagunii. "Meie palgasüsteem on juba niiviisi üles ehitatud, et preemiaid makstakse vaid väga erakorralisel juhul. Leiame, et selline korraldus on motiveerivam," põhjendas ta. "Muidu teab inimene, et saab preemia nagunii, ega leia põhjust tulemuslikumalt töötada."

Piimatööstuse rahvas peab jõulude ajal ühispeo. Eraldi pidu on töötajate lastele, kes saavad ka kingitused.