Tõenäoliselt ei erine 31-aastase Alissa (nimi muudetud) lugu teiste HI-viirusesse nakatanud noorte naiste omast palju. Ta on olnud aga üks vähestest, kes ei häbene oma lugu teistele rääkida.

“Elukaaslane sai viiruse Narvas elavalt narkomaanist vennalt, kellega jagas sama süstalt. Ta teadis küll, et nii teha ei tohi,” pajatas Alissa.

Kui mees läks HIV-testi tegema, selgus, et ta on nakatunud HI-viirusesse. Sama saatus oli tabanud ka Alissat, kes samuti narkootikume tarvitas.

“Hirmu ma küll tuleviku suhtes ei tundnud, sest ega viis-kuus aastat tagasi AIDS-ist ju nii palju ei räägitud kui praegu,” meenutas ta.

Mitte millegi põhjal ei oskaks aga Alissast arvata, et ta on haige. Vastupidi, lühikest kasvu, naiselike kehavormidega, terve jumega ja särasilmne Alissa ise oma tervise üle ei kurda. Nii nagu arstid hoiatavad terveid inimesi tubaka, alkoholi ja narkootikumide eest, peab ka Alissa neist maistest pahedest hoiduma ja hoolikalt võtma väljakirjutatud tablette.

Varasemast suhtest sündinud tütar oli siis kuueaastane, kui Alissast sai viirusekandja. “Elan koos vanematega ja just emalt olen tuge saanud. Minu tutvusringkonnas on palju viirusekandjaid, seepärast oleme üksteisele toeks,” kõneles Alissa.

Alissa tunnistas, et narkootikume on ta tarvitanud kokku kuus aastat. Eelmisest aastast alates võib teda juba peaaegu puhtaks pidada, kuigi jah, mõned patustamised on sekka juhtunud. Aga neid üksikud juhud pole Alissa meelest enam sõltuvus.

Kaks ja pool aastat tagasi sündis Alissal poeg. Suhtlemisaldi ja terase poisi tunnistasid arstid terveks. Kuigi ema kannab veres lisaks HIV-le ka B- ja C-hepatiidi viirust, sündis poeg tervena. Alissa ei osanud öelda, kas poeg on saanud mingeid ravimeid seetõttu, et tema on viirusekandja. Ema jaoks on kõige tähtsam, et nii tütar kui ka poeg on terved ja seda loodab ta ka järgmisel aastal sündivast lapsest.

Võrreldes tolle ajaga kui Alissa oma raskest tõvest teada sai, on ta märksa targemaks saanud. Juba enne poja sündi uuris ta nii internetist kui ka arstidelt, kui suur on tõenäosus, et tal sünnib terve laps.

“Kui arsti nõuandeid järgida, on see tõenäosus 98–99 protsenti,” kinnitas Alissa.

Seepärast oligi tal soov ilmale tuua veel üks laps. Alissa on rahulik ja veendunud, et ka oodatav laps ei nakatu. “Ei tasu karta, pidev hirm teeb lapsele halba ja endal tekib depressioon,” soovitas ta.

Küll on tal aga kahju, et ei tohi last rinnaga toita, sest nii võiks nakkus emalt lapsele kanduda. Alissa tundis üht noort ema, kes keelust hoolimata seda tegi. Tagajärg oli kurb – nõrk organism ei suutnud viirusele vastu panna ja laps suri.

Alissa kinnitusel tunneb ta end hästi ja analüüside järgi on tema tervis isegi parem kui nakatumise algusaastail. “Positiivne ellusuhtumine on kõige tähtsam,” kinnitas ta.

 

 

 

Kommentaar

HIV-positiivne ei saa last rinnaga toita

Kersti Kink

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste osakonna juhataja

 

Rase, kes on HIV positiivne, ei saa kunagi kindel olla, et tal sünnib terve laps. Et nii juhtuks, peab ema alates 12. rasedusnädalast alustama profülaktilist kombineeritud ravi spetsiifiliste antiretroviiruspreparaatidega. Profülaktika kestab sünnituseni, ravi kontrollib ja jälgib nakkushaiguste arst.

Sünnitusviisi valik – kas tuua laps ilmale füsioloogiliselt või keisrilõike teel – sõltub patsiendi immunoloogilistest näitajatest ja ravi järjepidevusest. HIV-positiivne ema ei tohi last rinnaga toita, kuna nii võiks nakkus levida lapsele.

Vastsündinu alustab samuti pärast sündi profülaktikat antiretroviirusravimiga ja saab ravimit kuus nädalat. Jälgides korrektselt kõiki eelnenud nõudmisi, on tõenäosus 1–2 protsenti, et viirusekandjast emal võib sündida ikkagi haige laps.

HIV-positiivsel emal sündinud laps jääb nakkusarsti järelvalve alla 18 kuuks. Sel ajal kontrollitakse regulaarselt lapse analüüse. Pärast 1,5 eluaastat ei ole enam vertikaalse nakatumise ehk emalt saadud nakkuste avaldumine võimalik.

Eestis on 24 HIV-positiivset last, teadaolevalt on kolm last surnud.

 

Annetuskampaaniaga koguti raha  rinnapiimaasendaja ostmiseks

Tervise Arengu Instituudi ja Hansapanga eestvedamisel korraldatud annetuskampaania “Kingi võimalus!” käigus koguti üle 300 000 krooni raha, HIV-positiivsete naiste vastsündinud lastele rinnapiimaasendaja ostmiseks.

Kui HIV-positiivne naine otsustab saada emaks ja raviga alustatakse juba raseduse ajal, on laps enamasti terve. Kuid laps võib nakatuda ka hiljem, emapiima kaudu. Selle ärahoidmiseks on vaja tarvitada rinnapiima-asendajat. Kampaania tulemusel saab iga HIV-positiivse naise vastsündinud laps 3000 krooni eest rinnapiimaasendajat.

Kampaania oli esimene omataoline näide Eesti riigi ja erasektori koostööst AIDSi ennetamisel. Hansapanga jaepanganduse direktori Margus Ringi sõnul soovis Hansapank kampaaniat toetades tõsta avalikkuse tähelepanu HIV-le kui Eesti ühele valusaimale sotsiaalprobleemile, mis on järjest enam kasvamas välja riskirühmadest ning jõudmas tavaelanikkonna hulka. “Annetuskampaania HIV-positiivsete emade ja nende laste toetuseks on meie esimene samm pikal teel, mille lõppeesmärk on HIV leviku peatamine Eestis,” lisas Rink.