Hiina arst pole imearst

Lääne meedikud tunnistavad, et nende amet on devalveerunud. Arst ei ole enam Jumala asemik maa peal nagu vanasti. Aga hiina arst ?

Tavaettekujutus tõelisest hiina arstist võiks ju olla selline: pisike kidur hõreda habemega taat, sest tal pole nõelte ja moksaga manipuleerimisel või punktmassaazhi tehes vaja sellist jõudu nagu traumatoloogil oma töös. Tema kuulab põhjalikult ravialuse kaebusi, süveneb haiguslukku, uurib keelt ja pulssi, kirjutab hieroglüüfides välja retsepti või otsib sulle vajaliku rohupurgi oma apteegikapist. Mina olen aga varem käinud ühe Siberist pärit noore pika ja tugeva hiina arsti, ehtsa vene vägilase vastuvõtul. Seetõttu olin doktor Toomas Tiigi (36) juurde minnes valmis kohtama meie Kalevipoega. Ongi nii — arst on suur laiaõlgne tugevate käsivartega mees, kes oleks nagu terve elu rauda painutanud. Kohe tunned ära, et terves kehas on terve vaim ja et tegemist on suure energiamahutiga, positiivselt tajutava energiaväljaga. Toomas Tiik on nooruses kõvasti sporti teinud, siis jäi asi tükiks ajaks unarusse. Nüüd käib ta kaks korda nädalas korvpalli mängimas ja kevadel ootab töö suurel aialahmakal. Et arst ka ise püsiks tervena õigel rajal, tuleb endalegi anda parajal määral puhkust ja füüsilist koormust.

Tiikide dünastia

Toomas Tiik nimetab oma suguvõsas veel kaht tohtrit: oma isa Heino Tiiki ja venda Madist. Heino Tiiki tunneme kui kuulsat nõelraviarsti ja vend Madis on perearst Saaremaal.

„Huvi hiina meditsiini vastu tekkis tänu vastavale kirjandusele, mida koduselt raamaturiiulilt leidsin. Mind köitis hiina inimese-looduse käsitlus. Tartu Ülikooli ei läinud ma mõttega, et hakkan edaspidi tegelema hiina meditsiiniga. Juba keskkoolis tundsin huvi looduse ja taimede vastu. Hiljem olen ka ravimtaimi kasvatanud. Lapsena viibisin kolm kuud aastast täielikus paradiisis — Võsu lähedal metsas. Arvan, et just sealt sain loodusepisiku ja soovi elada kooskõlas loodusega. Iga seeme ootab soodsat ilma ja mulda.”

Toomas Tiik on õppinud neli aastat Californias Traditsioonilise Hiina Meditsiini Kolledzhis oma ala hiina spetside käe all ning saanud sealt ka magistrikraadi. Ta selgitab lühidalt: ”Hiina meditsiin on haigust ennetav, empiiriline, põhineb 5000 aasta vanusel kogemusel. Sellise vanusega saavad kiidelda vaid ayurveda, tiibeti ja indiaanlaste rahvameditsiin. Teised tänapäeval tunnustatud alternatiivravi meetodid, nagu näiteks homöopaatia või tsooniravi, mis põhinevad suuresti ida meditsiinil, ei ole palju vanemad kui 150 aastat.”

Millal aitab Hiina meditsiin?

”Aitab haiguste ennetamisel, krooniliste tõbede puhul ning taastusravis. See on hiina meditsiini tugev külg. Esmaabiks ja enamike ägedate haiguste raviks tuleb kasutada lääne meditsiini. Pigem võiks hiina meditsiini kohta tänapäeval öelda, et selle abil on võimalik balansseerida keha ja vaimu, kui nende funktsioneerimine on veidi kõrvale kaldunud seisundist, mida nimetatakse terviseks (või elu kvaliteediks). Selle abil saab teostada hooajalist tune-up’i, õpetada õiget toitumist, hingamist, stressi maandamist, üldtugevdamist (näiteks vajavad tugevdamist veri, energia, immuunsüsteem, yin, yang), aidata ületada kasvuraskusi, pidurdada enneaegset vananemist.

Hiina meditsiinis on põhiliseks eluenergia mõiste ehk qi. Läänes sellist mõistet ei tunta. Puuduvad aparaadid ja ühikud, millega bioenergiat mõõta. Samuti ei ole lääne arstidel oma praktikas hiina arsti tõdemust, et inimesel võib olla kehas kas külmus või kuumus, niiskus või kuivus. Vastavalt sellele saab organismi tasakaalustada ja ennetada haigust või stabiliseerida tervislikku seisundit.

Mida suudab Hiina meditsiin?

Mis imed hiina kliinikus siis toimuvad — seda ei julge küll tõsiselt hiina magistrilt küsida, sest tegu pole imearsti, vaid iidse ja väga praktilise meditsiiniharu esindajaga. Aga kuidas allub ravile insult, reumatoidartriit või psoriaas? Kas inimese enesetunnet on võimalik parandada?

„Hiina meditsiin vaatab inimest kui tervikut, mistõttu ei vaadelda nö haigusi, vaid pigem on tegemist organismi üldseisundi tasaskaalustamisega. Juba tekkinud orgaanilist kahjustust ei saa muidugi enam kõrvaldada, aga degeneratiivseid protsesse on võimalik aeglustada, olukorda stabiliseerida.

Eestimaa halb kliima ja õige toitumine

Elukeskkonda muuta ei saa, aga dr Tiik soovitab väga vana tõde, kuidas kohaneda halva ilmaga — mitte käia paljalt ringi. ”Kogu aeg koormavad tuul, külm ja niiskus meie immuunsüsteemi. Karastada tuleks end suvel, mitte talvel. Alati tuleb riietuda vastavalt ilmale, siis pole karta külmetus- ja liigesehaigusi.” Toomas Tiik paneb südamele, et põhjamaalasele ei sobi ka täielik taimetoitlus.

Aga kaalujälgijad? Mida neist arvata? „Kaalujälgimine arvestab tervisliku toitumise põhimõtteid ja seda võib maailma mastaabis heaks kiita. Aga meie kliimas kõikidele ülekaalulistele see meetod ei sobi, näiteks neile, kes on väsinud ja külmakartlikud. Ainult tugevatele ja seestpoolt kuumadele ülekaalulistele tuleb kaalujälgimine kasuks. Teatud liiki ranged dieedid ei sobi meie tingimustes aga üldse kellelegi. Samuti peab silmas pidama, et piimatoodete, valge nisujahu ja suhkru ületarbimisega käib kaasas kandidoosi ja limaga seotud patoloogiate teke.” Eriti tuleks jälgida laste õiget toitumist, sest põhjamaa lapsed kasvavad üldse aeglasemalt ja hiljem tulevad veel kasvuearaskused. Magister tegeleb oma töös inimeste elustiili ümbervormimisega, sest läänelik elustiil on väga kiire, vallandab stressi ja paljud inimesed kuumenevad sõna otseses mõttes üle. Olles osake loodusest, tuleks õppida elukorraldust põhjamaises kliimas. ”Enamus minu vastuvõtule tulevatest inimestest on seotud sisepingete ja stressimurega. Nad ei suuda oma keha reaktsioonidest enam omal jõul üle saada, sest on kaldunud kõrvale kuldsest keskteest, mida nimetatakse terviseks. Füsioloogiliste häirete algstaadiumis piisab tihti vaid toitumisharjumuste ja füüsilise koormuse muutmisest, et aidata inimene õigele rajale liikuma. Kui kord on õigele rajale saadud, siis edasi piisab kord või paar aastas läbiviidavast nö tehnilisest hooldusest.”

Kui õnn meid maha jätab?

Küsin Toomas Tiigilt, mis teeb tema arvates inimese õnnelikuks. Ise mõtlen: ehk ta vastab nagu hiina tark — õnnelikuks teeb pikk elu. Tema ütleb lihtsalt: ”Iga inimene peab leidma tasakaalu nii enda sees kui ka oma vaimse ja füüsilise tegevuse osas. Oled iseenesest õnnelikum, kui oskad toituda, riietuda ja liikuda vastavalt eale ja aastaajale.”

Lõpetuseks räägib ta veel kord inimese halvast kohanemisvõimest, mis ongi haiguste peamine põhjus.

Ürikutest on teada, et kuulsad hiina arstid elasid tänu oma tarkusele kaks korda kauem kui keskmine hiinlane samal ajalooperioodil. Mida tänane arst enda põhjal õpetada võiks? ”Elu koosneb eri ajajärkudest, kus valitsevad oma seaduspärasused toitumise, liikumise jmt osas. Ka põhjamaa loodus ja aastaajad dikteerivad oma vajadused. Püüan seda ka inimestele õpetada. Kui hästi suudab keegi muutuvate olukordadega kohanduda, oleneb inimese adaptatsioonivõimest (näiteks uude kliimasse või uude emotsionaalsesse seisundisse minek). Ka stressitaluvus sõltub kohanemisvõimest. Et ise püsida tervena õigel rajal, tuleb seada prioriteedid: parajal määral puhkust ja füüsilist koormust. Ise saan ma rahu küll maa seest ja loodusest. Mulle on alati meeldinud aiatöö.”

Aga rasked ajad elus?

”Kui elus oleks kõik kandiku peal ees, muutuks inimene laisaks, passiivseks ja õelaks. Väikesed katsumused karastavad inimest, suuremad haavad parandab aga aeg. Üht tarkust olen püüdnud paljudele õpetada: elus on ainult kaks võimalust, kas olla ratsanikuna hobuse seljas või lohiseda nööri otsas hobuse järel. On sinu enda teha, kas lased elul ennast nüpeldada või haarad ohjad, kasutades ära oma eeldused ja elu poolt pakutavad võimalused.”

Kas doktor Toomas Tiik ise järgib oma nõuandeid? ”Olles pidevalt nõuandja rollis, jälgin spontaanselt hiina meditsiini õpetust. Kuid peab alati arvestama, et iga inimene on erinev, st mis mõnele keelatud, võib teisele olla soovitav.”

Ene Vool

foto: Advig Stahl-Eisel