Hoolid endast, jääd sügiseks ellu

Millised on Eestis klassikalised suveõnnetused? Metsatulekahjud, mis on tavaliselt inimeste põhjustatud. Õnnetused veekogudes, lõhkekehad, mida leitakse ja nalja pärast lõkkesse visatakse.

Lisaks suvilates olemised, pidutsemised, suvilate elekter, kütmine. Ja muidugi liiklusõnnetused, sest inimesed muutuvad ülemeelikuks ja vajutavad mõtlematult gaasi põhja. Päästeteenistuse jaoks pole ilusad ilmad mingi rõõm. Meil käib kõik vastupidi: see, mis inimeste jaoks tore – ilus suvi, aastavahetuse- ja jaanipäeva peod – see on meile suur mure ja töine aeg.

Milles kõige rohkem eksitakse, et õnnetus endale kaela kutsutakse?

Põhiviga on see, et inimene ei hooli iseendast. Kui ta natukene viitsiks mõtelda iseenda peale, jääks palju asju juhtumata. Näiteks päästevestid, mille puhul on esimene reaktsioon, et milleks seda jama selga panna. Või autoga sõites vajutad ilusal sirgel teel gaasi põhja. Aga vastassuunast võib tulla teine auto, mille juht ei ole nii osav nagu sina.

Ja ujudes mõtled, et oled küll kõva ujuja, aga kramp võib jalga lüüa?

Puha oma võimete ülehindamine. Eriti purjus peaga.

Kas suveõnnetustes on purjus pea peaaegu alati kaasosaline?

Sageli, aga muidugi mitte lasteõnnetuste puhul, seal on hooletus.

Mida peaks arvestama, et suve lõpuks olla sama terve kui suve algul?

Tuli ja vesi pole ainult sõbrad, vaid ka vaenlased. Kui lähed metsa, pead ette mõtlema ja teadma, kuidas lõket teha, et selle peab pärast ära kustutama. Või ei tohi suitsukoni lohakalt maha visata. Palju tulekahjusid on alguse saanud autoaknast visatud konist.

Kas eesti inimene oskab lõket teha?

Oskab ikka ja eriti hull see asi pole, sest paljudel on pioneeritarkustest üht-teist meeles. Ka nüüd peaks koolides enne suve sellised teemad läbi võtma. Skautidele õpetatakse, kala-, matka- ja jahimehed oskavad lõket teha. Aga sageli lihtsalt vilistatakse teadmistele. Nii sageli ju ka ei juhtu midagi, aga kui juhtub, siis on tagajärjed kohutavad. Me ei tea siiamaani, millest Vihterpalu mõni aasta tagasi põlema läks, kuid päästeteenistus müttas seal kolm nädalat.

Kuidas ise arvestada, mitme kuiva päeva järel muutub loodus tuleohtlikuks?

Kui jala all krudiseb, siis on ohtlik. Kindlat retsepti on raske anda, sest see sõltub paigast. Mõnes kohas, eriti turbapinnasel võib piisata paarist kuivast päevast.

Kõik õnnetused ei ole alati surmtõsised, aga teid kutsutakse ikka välja. Kas teil tuleb mõni hea juhtum meelde?

Linnas on tavaline, et kass on puu otsas. Väiksemas kohas on inimesed ise ettevõtlikumad. Tallinnas on aga nii, et kui inimene näeb põlevat prügikasti, helistab ta päästeteenistusse ja kutsub meid välja. Külas otsib inimene ise vee ja kustutab tule.

Ja metsas käitub linnainimene samamoodi: kutsub kohe päästeteenistuse välja ja ei hakka ise midagi tegema?

See kõik on kasvatuse küsimus. Koolitust on praegu ikka oluliselt vähem kui vanasti. Kas või näiteks ussihammustuse puhul ei oska inimene käituda. Ei teata, et ei tohi imema hakata, vaid mürgine veri tuleb kiiresti välja saada enne kui ta organismis laiali jõuab minna. Kas või lõigata hammustuse ümber haav ja veri nii välja saada.

Millised on päikesest tingitud õnnetused?

Metsatulekahju näiteks. Kui päike pudelitüki peale paistab, siis võib sellest metsatulekahju alguse saada. Päikesepiste saamine sõltub paljuski inimese üldisest tervisest. Kuumal suvepäeval ei tohi ei päikese kätte ega ka põõsa alla magama jääda. Kindlasti aitab, kui midagi märga pähe panna. Vesi aurab ja sellega jahutab. Kui lihtsalt müts pähe panna ja päikese kätte magama jääda, siis sellest ei piisa. Aeg-ajalt tasub pea märjaks teha.

Millised loodusõnnetused võivad Eestis inimest tabada ja kuidas käituda, kui näiteks tuulekeerisesse satud?

Tromb hakkab Eestis pead tõstma. Kliima muutub ja trombide aktiivsus tõuseb. Need on nn taskutornaadod. Puujuurtest tuleb kinni haarata ja end maaligi hoida. Samal ajal jälgida ümbrust, lendavaid esemeid – palke, puid jms.

Mis äikese vastu aitab?

Põhiline asi on, et minnakse suure puu alla varju, see on aga tõeline piksevarras.

Puu all ei või olla, põllu peal ka mitte, kus siis?

Metsas, aga mitte kõige suurema puu all. Lagedal muutub inimene ise piksevardaks, sest ta võib olla kõige kõrgem objekt.

Kui palju on Eestis ohtu, et looduses voolu all oleva traadi peale võid sattuda?

Suhteliselt vähe. Üks traadivaras hukkus paar aastat tagasi kõrgepingeliini küljes. Selge, et kui mingi traat on maas, ei maksa seda keelega katsuda. Kui pärast tormi on traadid maas, siis neile ei maksa ligi minna. Kui aga liiga hilja traati märkate, siis ei tohi pikkade sammudega kõndida, sest üks samm võtab voolu sisse ja kuni teise jala maha saate, käib vool läbi südame. Tuleb minna tasakesi eemale, jalgu mitte üles tõstes. Joosta ei tohi – vool jookseb palju kiiremini. Kui kaaslane on voolu alla sattunud, ei tohi teda kättpidi vedama hakata. Kuiv puutoigas tuleb otsida – mitte mingil juhul märg. Üks esimesi asju on valida kiiresti 112. Metsas juhtub ka nii, et inimene ei oska sageli öelda, kus ta asukoht on.

Eestis pole ju hiiglaslikke laasi, aga ometi inimesed eksivad ja kaovad?

Ühte vanamemme otsisime kolm päeva ja lõpuks lõpetasime ilma leidmata. Teine memm leiti 40 minutiga oma kodu lähedalt metsast. Lapsi läheb pidevalt kaduma. Lastel on komme, et nad ei ütle, kuhu lähevad. On juhtumeid, kus laps läks naabri juurde ja meie mehed kammisid läheduses metsa läbi.

Metsa minnes tuleb vaadata, kust poolt päike paistab, siis jääb mingigi suunataju alles. Aga alati ei tea isegi kodu lähedal, kus põhi või lõuna. Üldiselt on aga nii, et kui seebiooperite kõrvalt aega jääb, siis lugege matkataskuraamat läbi ja tuletage pioneeritarkusi meelde. Kui seda kõike tead, siis võib olla võimalus, et jääd suve lõpuks ellu. Aga Austraalias oli üks mees, kes kõike seda teadis, oli kõik õpikud läbi lugenud. Ta käis vaid üle põldude, sest teel võis liiklusõnnetusse sattuda. Aga juhtus nii, et minnes üle põllu, kukkus talle lennuk pähe.

Suve juurde käib ka heinategu, milliseid õnnetusi see kaasa võib tuua?

Neid küüne, mis traktorist sädeme saanud ja maha põlenud, on küllalt.