Seeneeosed armastavad niiskust ja sooja. Kõige tõenäolisem on nahaseen külge saada basseinist, ühissaunast, duširuumist või võõrastest jalanõudest, kui nahk on vigastatud – kas jalanõuga ära hõõrutud, küüs sisse lõikunud või muidu kriimustada saanud. Sageli ei panda väikesi nahavigastusi tähele, hiljem aga võib neist palju tülinat tõusta. Tervele nahale seenhaigus külge ei hakka.

Kui nahaseent saab suhteliselt hõlpsasti ravida, siis küüneseenest lahtisaamine on vaevaline ja kallis. Tugeva toimega tabletid võivad kahjustada maksa. Ravi kestab vähemalt pool aastat kuni aasta ja maksab 22,4–44,7 eurot (350–700 krooni) kuus. Koos raviga peab ka küüs välja kasvama. Mida aeglasem on inimese ainevahetus, seda aeglasemalt kasvab küüs ja seda pikem on ravi.

Naised kipuvad oma küüneprobleeme laki alla peitma. Mõnda aega see õnnestub, kuigi tegelikult see ainult kiirendab küünekahjustuse levikut. Õigem on pöörduda arsti poole.

Nii mõnigi kord avastatakse küüneseen ilusalongi jalahoolduses. Kogenud pediküürija märkab muutusi küüne kujus ja värvuses: küüs võib olla paksenenud, ülespoole kasvanud, alt tühi olla, muutunud kollaseks, roheliseks, pruuniks, levitada spetsiifilist lõhna – kõik need on küüneseene tundemärgid.

Eriti ettevaatlik tasub olla võõraste jalanõudega, näiteks bowling’u-klubis, lumelaua- või suusavarustuse laenutuses. Apteegis on müügil tõhusaid vedelikke, näiteks Chemisept, millega saab seent hõlpsalt ära hoida. Vahendit tuleb hoolikalt pihustada sokkidele ja jalanõudesse ning minuti pärast võib saapad jalga tõmmata. Laenatud jalanõudes tuleb kindlasti kasutada vahetussokke.

Pöördumatuid protsesse võib tekkida vale jalanõu kandmisest. Nii mõnigi naine on ostnud pigem kõrgemaid ja väiksemaid kingi, selleks et jalg väiksem välja paistaks. Hiljem tuleb selle eest aga kõrget hinda maksta. Valutavad konnasilmad on konksu tõmbunult jäigastunud n-ö vasarvarvaste, lamendunud võlvi ja siseküljelt väljakummuva kondi kõrval üsna tühine mure. Palju oleneb ka soodumusest.

„Iga naine tahab kanda kontsakinga, aga see viib meie rühi täiesti ebaloomulikku asendisse. Pidevalt kontsakingaga käimisel jala koormuspunktid muutuvad. See mõjub kogu meie tervisele kaelani välja – rühile, põlvedele, puusadele, kaelale ja lõpuks peale,” muretseb kosmeetik Jana Kasemaa naiste jalgade pärast. Jalanõude ostul teab ta soovitada  jalatsieksperdina töötanud emalt saadud nippi: seisa uue kingaga ühel jalal ja püüa „teha pääsukest”, st tõsta teine jalg sirutatult taha. Nii pidavat tundma, kas king on paras.

Teine hea võte on enne ostu uute kingadega poes ringi kõndida. Müüjalt võib saada küll pahase pilgu, kuid juba esimese kümne sammuga saame jalanõust teada tunduvalt rohkem kui paigal seistes.

Odavaima pediküüri saab tehtud 12,8 euroga (200 krooni), luksusliku spaa-pediküüri eest tuleb kesklinna salongis maksta 57 eurot (891 krooni). Tavahind jääb 19–25,5 euro (300–400 krooni) vahele.

Tuleb olla ka psühholoog

Ühe korraliku pediküüri tasub ette võtta kas või selleks, et näha, kuidas õige jalahooldus käib. Jana Kasemaa töövahendite rida meenutab lausa hambaarsti töölauda, tihti tuleb tal ka psühholoogi eest olla.

„Kõigepealt jalad kümneks minutiks meresoolaga sooja vette ligunema. Seejärel eemaldame häirivad ja kõvad paksendid – tundega ja mõõdukalt, muidu kasvab topelt tagasi.” Kasemaa arvates lähevad mõned naised kodus raspeldamisega liiale. Seda tuleks teha mitte tihemini kui kord nädalas ja pärast kindlasti kreemitada. Meeste puhul seda hirmu ei ole. Neil hakkavad tavaliselt valest küünelõikamisest nurgad naha sisse kasvama ja see teeb haiget. Mehed on viimasel ajal hakanud rohkem aru saama, et ilusalong ei ole üksnes naisteasi.

Naha lõhenemisega võitlemiseks peab ise kodus palju vaeva nägema, kord kuus pediküürija juures käimisest ei piisa.

„Vahel on küüs nii paks, et ei saa jalanõudki jalga. Siis freesime küüne nii lühikeseks ja õhukeseks kui võimalik. Jalahoolduse lõpetame koorimise ja massaažiga. Teeme ka maski. Kokku poolteist tundi mõnu ja lõõgastust,” naeratab kosmeetik rõõmsalt.

Koduseks pediküüriks on vaja küünetange, küüneviili – kas klaas- või paberviili –, pimss­-

kivi ja kreemi. „Klõpsakatega”, mida palju kasutatakse, võib küüne kergesti liiga lühikeseks lõigata, pimsskiviga ei ole aga ohtu üle raspeldada. Loomulikult võib ise teha ka kõiki muid protseduure.

Soovitused

Tõhus vahend jalgade higistamise vastu

Kauaaegne ilutoodete müüja Maie: „Väga efektiivne ja väimehe peal järele proovitud on Iisraeli jala-deodorantkreem Lavilin. Üks kord peale määrida ja tükk aega hooletu! Peab vastu ka pärast pesemist. Kirjade järgi on toime üks nädal, aga väimehel pidas palju kauem vastu.” Kümnegrammine topsik maksab 12 eurot (189 krooni).

Looduslik kingavärskendaja

Lumes saavad jalanõud sageli märjaks. Niisked jalatsid tuleb panna ööseks soojale põrandale või toppida sisse ajaleht. Harnni kaubamärgi all on müügil ka looduslik kingavärskendaja. See on puusöest kokkupressitud klotsike, mis desodoreerib, puhastab ja imab kingast niiskuse välja. Järjepideval kasutamisel on selle toime kolm kuud. Suurepärane vahend kallite saabaste korrashoiuks, samuti suusa- ja uisusaabastele ning teistele treeningjalanõudele, kuhu koguneb niiskust ja higi. Hind 5,7 eurot (89 krooni).

Miks tulevad sportlastel – suusatajatel ja lumelauduritel – küüned lahti?

Jana Kasemaa: „Suurest koormusest varbaotstes ja ka sõltuvalt küüne kujust. Küünevalli sees kasvavad küüned on rohkem kaitstud, pealmised küüned on seevastu suuremas ohus. Küüned tuleb võimalikult lühikeseks lõigata, et ei tekiks sellist koormust, mis lükkab küüne üles. Kui küüs on natukenegi pikem, siis ta tuleb vallist lahti. Samuti ei tohi saabas loksuda.”

Hügieen on kõige olulisem

Kreemita jalgu.

Kasuta küünetange, viili ja pimss­kivi.

Ära liialda paksendite eemaldamisega.

Kanna õigeid jalanõusid.

Hoidu kasutamast võõraid jalatseid.

Kasuta desinfitseerimisvahendeid.

Hoia jalanõud kuivad.

Vaheta iga päev sokke.

Pese sokke 60-kraadise veega.

Lõika küüsi õigesti.

Suur ülekaal võib tekitada jalavõlvi lamenemist.

Vajaduse korral osta tallatoed.

Külmetavate jalgade vastu aitab ingveritee.

Vali õige jalats

Eelista kvaliteetset nahka, mitte sünteetikat.

Jalats peab olema küll jala ümber, kuid ei tohi pigistada ega loksuda.

Kand peab olema piisavalt kõrge ja tugev.

Enne ostu proovi mõlemat kinga ja kõnni nendega veidi.

Igapäevaseks kandmiseks vali madala kontsaga (2–3 cm) jalanõud.

Kõrge konts olgu üheks õhtuks.