Tartu ülikooli kliinikumi naistearst ja Eesti kolposkoopiaühingu asutajaliige Lee Padrik ütles riigikogus toimunud ümarlauas, et tõenäosus haigestuda elu jooksul emakakaelavähki on Eestis 1,5% ehk diagnoosi saab iga 67. naine. Igal aastal haigestub dr Padriku sõnul keskmiselt 160 naist. „Haigestumus sageneb noorematel naistel ja kõrgpunkt langeb 40.–50. eluaastatesse.” Põhjus, miks emakakaelavähk järjest rohkem noori naisi ründab, on seksuaalelu varasem algus ja partnerite suurem arv.

Kuna emakakaelavähki haigestumise ja suremuse näitajad Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga suured, on olukord Eesti vähiliidu juhatuse esimehe Maie Egipti sõnul väga muret tekitav. Kuigi Eestis kutsutakse igal aastal emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi, on siiani peamiseks murekohaks naiste väike aktiivsus. Näiteks 2011. aastal tuli uuringule kutsututest vaid üks kolmandik.

Teisalt on Egipt veendunud, et olukorra parandamiseks tuleks uuringutesse kaasata ka ravikindlustamata naisi ja laiendada emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringute siht-rühma. Praegu kutsutakse viieaastase intervalliga emakakaelavähi sõeluuringutele ravikindlustatud naisi vanuses 30–55, kuid dr Padriku sõnul peaks vanusegrupp olema laiem ehk siis naised vanuses 25–65.

Tõstke teadlikkust

Tartu ülikooli kliinikumi radioloogiakliiniku vanemarst-õppejõud Sulev Ulp peab suurimaks probleemiks sõeluuringu keskregistri puudumist ja ebatäpset rahvastikuregistrit. Paljud sõeluuringukutsed ei jõua tema sõnul puuduliku andmetöötluse tõttu adressaadini. Ka dr Ulp viitas sellele, et uuringutele ei kutsuta ravikindlustamata naisi ja sihtgrupp on liiga väike. Murekohaks peab ta ka vähest osalus­aktiivsust ja seetõttu ongi vaja täpsemaid andmebaase. Samuti tuleb tõsta naiste teadlikkust sõeluuringute olulisusest. „Kuigi igal aastal tehakse meediakampaaniaid, on vajalik perearstide toetav selgitustöö ja osalenud naiste positiivse kogemuse edasiandmine avalikkusele. Kindlasti tuleb aga lähiajal leida lisaraha kindlustamata naiste uuringule kutsumiseks ja uuringute kättesaadavuse parandamiseks,” rõhutas dr Ulp.

Sama meelt on Eesti vähiliidu nõukogu esimees Vahur Valvere, kes lisas, et vähi vältimisel ja varasel avastamisel saab riik väga palju ära teha. „Riigi üks ülesanne on ka teaduspõhiste riiklike sõeluuringuprojektide ja teiste vähi varase avastamise programmide toetamine.”

Vähk ja viirus

Dr Lee Padriku sõnul põhjustab emakakaelavähki sugulisel teel leviv inimese papilloomiviirus (HPV, Human papillomavirus). HPV-nakkus võib tekitada emakakaelal vähieelseid muutusi, millest võib areneda emakakaelavähk. Kuigi kõik HPV-tüved vähki ei põhjusta, on kõrge vähiriskiga tüüpe siiski 20. Seega, mida rohkem voodipartnereid, seda suurem on tõenäosus saada viiruse eri tüvesid. Emakakaelavähivastane vaktsineerimine hoiab ära nakatumise peamistesse vähki põhjustavatesse HPV-tüüpidesse ja seetõttu ei teki nende tüüpide põhjustatud vähieelseid muutusi ega ka vähki, rääkis dr Padrik ümarlauas. Tüüp 16, mille eest praegused vaktsiinid kaitsevad, põhjustab 50% emakakaelavähi haigusjuhtudest ja teine vaktsiinidega hõlmatud tüüp 18 20% juhtudest.

Just sellepärast peakski arstide ja vähiliidu hinnangul abikäe ulatama riik, sest Eestis on HPV-vastane vaktsineerimine süsteemselt rakendamata. Kulutõhususe analüüsi andmetel võimaldaks HPV-vastane vaktsineerimine hoida Eestis ära pooled emakakaelavähi haigus- ja surmajuhud. Olukorra tõsidust teadvustades on näiteks 20 Euroopa riiki end HPV-vaktsiini riiklikusse immuniseerimisprogrammi lülitanud ja Eesti võiks nende sarnaselt samas suunas liikuda. Praegu on Eestis HPV vastu vaktsineerituid umbes 7000, sest vaktsiin on kallis. Kui HPV-vastast vaktsineerimist aitaks rahastada riik, oleksid paljud naised peale emakakaelavähi kaitstud ka tupe- ja häbemevähi eest. Samuti põhjustab HPV osa kõri- ja suuõõnevähist, mille esinemissagedus on kahjuks viimasel aastal järsult tõusuteele pöördunud.Tasub mõeldaEesti vähiregistri statistika

20–29-aastastest haigestub emakakaelavähki keskmiselt seitse,
30–39-aastastest 30,
40–49-aastastest 50,
50–59-aastastest 45,
60–69-aastastest 30 naist aastas.