Hugh Grant ei saa Elizabeth Hurleyst üle
Grant, kes sai ekraanil kuulsaks naljaka, kuid südamliku poisi rollidega, püüab ka tavaelus sama muljet jätta. Sõprade sõnul näeb teda loomulikus olekus – mitte näitlemas – vaid siis, kui ta piisavalt purju joota.
Eellugu
Enne laiemalt tuntuks saamist lõpetas Grant Oxfordi ülikooli kirjanduse alal ning tegi kaasa mitmetes väärtfilmides, nagu “Sireenid”, “Impromptu” ja “Maurice”. Kuid rahvusvahelise tuntuse tõi tema kehastatud võluv ja veidi hajevil tegelane filmis “Neli pulma ja üks matus”. See roll sobis talle nii hästi, et publik hakkas seda temaga samastama – täpselt samamoodi, nagu paljud seostasid Julia Robertsit pikka aega laialt naeratava tegelaskujuga “Pretty Womanist”.
Iseloomustus
Filmi “Äärmuslikud abinõud” re?issööri Michael Aptedi sõnul on staaridel raske muuta publiku seas levinud stereotüüpe: “Staaridel on oma ekraanielu ning inimesed ootavad neilt sama rolli kordamist üha uuesti. Kuid kui näitleja tahab teha mitmekülgset karjääri, peab ta erinevaid osi mängima. Seda filmi tehes oli Hugh enda suhtes väga kriitiline. Ta tahtis, et tema osatäitmine oleks tõsine ning mitte kerglaselt naljakas nagu tavaliselt.”
Sharon Maguire, kelle filmis “Bridget Jonesi päevik” Grant vastupandamatut lurjust mängis, arvab, et mehes on palju enam, kui esialgu paistab: “Tema naljade taga peitub alati kurbus ning seepärast sobis see roll talle ülihästi. Tema tegelaskujus on meeleheitlikkust ja Hugh toob selle hästi välja.”
Skandaal
Seitse aastat tagasi oli Hugh Grant oma õnne tipul – tundus, et enam paremini minna ei saa. Ta oli just võitnud Kuldse Gloobuse osa eest filmis “Neli pulma ja üks matus”, lõpetanud esimese suure Hollywoodi filmi “Üheksa kuud” võtted ning asutanud filmikompanii Simian Films koos elukaaslase Elizabeth Hurleyga, kes oli allkirjastanud reklaamilepingu Estée Lauder’ kosmeetikafirmaga.
Kuu aja pärast jäi politseile vahele prostituudi tellimise ja kaklusega. Grant suhtub praegu tollasesse krahhi suhteliselt rahulikult ning räägib naerdes, kuidas Joe Roth Disney kompaniist talle järgmisel päeval pärast mainitud intsidenti helistas ning palus, et ta teeks kaasa filmis “101 dalmaatsia koera”. Ta tõdeb, et häbiväärne arreteerimine tõi talle karjääri mõttes rohkem kasu kui kahju: “Mulle tuli pärast seda palju rohkem filmipakkumisi kui varem.” Siiski olid need kõrvalosad. Olulise peaosa sai ta viis aastat hiljem Julia Robertsi partnerina filmis “Notting Hill”. Filmi stsenarist oli Richard Curtis, mees, kes oli ka filmi “Neli pulma ” stsenaariumi autor.
Naljatilk
Filmi “Bridget Jonesi päevik” re?issöör Sharon Maguire pidi Hugh Granti kõvasti meelitama, et too selles mängima nõustuks: “Hugh kutsub mind jälitajaks – ma tüütasin teda kaks aastat ning ta ei jäänud nõusse enne, kui ma palkasin Richard Curtise stsenaariumi ümber tegema.” Naistemehe Daniel Cleaveri roll olevat Curtise sõnul Grantile nagu loodud: “Ma ütlesin talle kohe – see oled ju sina, sa tead seda ise ka.”
Filmi naljakaimaks peavad kõik vaieldamatult stseeni, kus Granti tegelaskuju võrgutab Bridget Jonesi ning avastab, et naine kannab kohutavaid suuri aluspükse, mispeale hüüatab: “Oh, emme! Aga ära muretse, ma kannan ise ka midagi sarnast.” Re?issööri sõnul olid nad kõik naerust kõveras, kui seda stseeni esimest korda vaatasid: “Hugh on nii naljakas, kui ta paha poissi mängib.”
Süüdimatu tüüp
Granti tuttavate sõnul on mees peaaegu igas olukorras võimeline leidma kedagi või midagi, mille üle irvitada. Sharon Maguire tähendab, et Grant teeb ka lauslollusi – näiteks joonistab salaja inimeste kätele suguelundeid. Grant on enda sõnul kõige enam rahul joonistusega, mille ta tegi Sarah Fergusonile Elton Johni korraldatud ballil: “Tal olid nii ahvatlevad paljad käsivarred Ma usun, et kõigist inimestest, kellele ma seda teinud olen, vihastas ta kõige rohkem.”
Isegi siis, kui teised inimesed on pisarateni liigutatud, jätkub Grantil jultumust nende üle nalja heita. Hea näide on tundeline stseen filmist “Neli pulma ”, kus Grant loeb matustel kurba luuletust. Richard Curtise sõnul olid enamikul näitlejatest pisarad silmis: “Kõik olid liigutatud, aga Hugh ütles mulle, et ta pole kindel, et ta õige luuletuse luges. Küsisin, millist ta siis tahaks lugeda. Ta luges mulle ette ühe äärmiselt ropu luuletuse – teda polnud tundeline stseen absoluutselt kurvastanud.”
[[2]]
Hugh ja Liz
Hugh Granti ja Elizabeth Hurley kauaaegne kooselu lõppes eelmise aasta mais. Mehe sõnul oli mahajätmine mõlemapoolne: “Üldiselt oli see täiesti 50:50. Isegi mitte 49:51.”
Hugh’ arvates oli nende suhe kõige parem reiside ajal: “Hotellid, lennukid – seal saime ülihästi läbi. Kodus algasid aga igasugused probleemid.”
Paari sidus sarnane minevik. Mõlemad on pärit keskklassi perest. Hugh’ isa James on vaibaärimees ja kunstnik, ema oli prantsuse keele õpetaja. Hugh’ vanemad on abielus olnud üle 40 aasta. Hugh’ sõnul oli tema pere snoobilik, kuigi neil polnud eriti raha.
Hugh ja Liz veetsid oma lapsepõlve suved Cornwallis ning armastasid Enid Blytoni raamatuid.
1995. aastal ütles Liz: “Me oleme kaheksa aastat koos olnud ning see on ðokeeriv, sest see aeg ei tundu sugugi nii pikk. Me ei tunne ennast siiani piisavalt täiskasvanutena, et abielluda. Tegelikult pole me kunagi eriti tuleviku peale mõelnud.”
Pärast lahkuminekut jäi paar sõpradeks ja äripartneriteks ning mehe sõnul suhtlevad nad telefoni teel paar-kolm korda päevas. Siiani on nende kompanii tootnud kaks filmi: “Mickey Sinisilm” ja “Äärmuslikud abinõud”.
Kahestunud isiksus
Hugh on öelnud, et ükski naine ei taha endale meheks puhtalt “head poissi” ega “paha poissi”: “Nad tahavad vaheldust. Vana ülekuulamisnipp – üks politseinik tuleb ja ulatab sulle suitsu, järgmine aga astub sisse ja peksab su vaeseomaks.”
Grantiga ei tohiks sõprade arvates ühegi naisel igav hakata. Sharon Maguire’i sõnul on Hugh lausa kahestunud isiksus: “Ühel hetkel itsitab ta nagu hull või ütleb midagi idiootlikku nagu: “Oih, härra kõtuke valutab”, järgmisel suudab olla tõsine ning keskenduda. Selline kiire üleminek ajab mindki mõnikord segadusse. Psühholoogil oleks temaga käed tööd täis.” Hugh ise aga keelab kategooriliselt kellelgi oma hinges urgitseda: “Ma usun, et ei vaja teraapiat. Pealegi kardan ma psühholooge ega tahagi teada, mis minu peas toimub.”
Nõrkused
“Mul on kolm nõrkust: kohviiha, seksiiha ja juustuiha. Esimene on Nescafe lahustuva kohvi järele, mis on minu meelest maailma parim kohv. Ma ei joo filtrikohvi. Juustu ja seksiga on aga hoopis eriline lugu – pärast neid kaht muutun ma eriti kurjaks, aga ilma ka ei suuda olla. Ma ei tea täpselt, miks need kaks head asja minus sellise negatiivse reaktsiooni tekitavad.”
Mehes pesitseb kaks tüüpi: üks on vanapoisi ja teine peopanija oma: “Vanapoiss Hugh läheb koju, teeb endale pastarooga ja vaatab telekast saadet “Kuidas saada miljonäriks”. Peopoiss Hugh pigistab ennast disaineriülikonda – panin 22 tükki “Bridget Jonesi” filmist pihta – ja läheb linna peale flirtima, jooma ja õgima.”
Pole vist vaja lisada, et viimasel juhul ei lähe Hugh koju üksi. “Kuulsuse juures on hea see, et see aitab eraelule kaasa. Naiste rajalt mahavõtmine on häirivalt lihtne – mul on kõik trumbid peos.” Ta tunnistab, et see muudab mõnikord flirtimismängu igavaks: “Mulle tegelikult meeldib naise tähelepanu nimel pingutada, aga kui nad juba niigi valmis on, siis pole mul pooltki nii huvitav.”
Juuksed
Granti kuulus soeng, mille tukast salguke aeg-ajalt silmile libiseb, on kadunud. Mees püüdis ajaga kaasas käia ning moodsama juukselõikuse teha lasta. Tulemus oli aga talle pettumuseks: “Soeng on lühike ja turris ja ma näen välja nagu lesbiline tennisemängija.”
Uued hobid
Näitleja, kellel tema ema ütleb olevat märkimisväärse kirjutamisande, töötab juba mitu aastat filmistsenaariumi kallal. Ta ei soovi aga veel midagi paljastada: “Seda tuleb kolm osa ning suurem osa tegevusest toimub Prantsusmaal.” Stsenaarium on kindlasti sama komplitseeritud ja mitmekülgne kui ta ise. “Tundub, et see on üllatavalt romantiline. Või siis üllatavalt kehv.”
Ei tee tulevikuplaane
Hugh’ arvates pole üldiselt mõtet suuri plaane teha: ”Vaatan, kuhu elu mind viib. Mul on praegu käed tööd täis ja karjäär edeneb hästi. Isiklikus elus on mul üks suur soov – ma tahaksin kunagi isaks saada. Enne seda tahaksin aga millegi tähtsaga hakkama saada, et minu üle saaks uhke olla.”
Hugh’ ja Lizi uuest kokkukolimisest on mitmeid kordi räägitud, kuid mehe arvates ei ole selleks eriti lootust: “Ma usun, et nii kaua koos elanud inimesed teavad, millal on aeg lõplikult lahku minna.”
