Indiaanlane Lendav Kotkas viib lapsed higistama
“Meie noortele on osalemine selles tseremoonias mõjunud,” sõnab indiaanlane.
Higistamistelki minek on indiaanlaste jaoks lihtsaim moodus psüühiliselt ja füüsiliselt vabaneda sõltuvushäiretega kaasnevast süütundest ja ängist ning oma vaimset ja füüsilist poolt puhastada.
Kasvatajad on lapsi terve nädala selleks ette valmistanud. Võib-olla saab sellest riitusest just see puhas ja õige positiivne emotsioon, mis seni viltu sõitnud vankri sirgematele rööbastele sätib.
Seminari toimumispaigas Laste Tugikeskuses Asula tänaval ripuvad seintel inglisekeelsed loosungid “Selleks, et kasvatada üles üks laps, läheb vaja tervet küla”, “Lapsed õpivad seda, mis neid elus ümbritseb,” “Kokkutulemine on algus. Kokkujäämine on progress. Koostöö on edu.”
Meedia huvi on tänu indiaanlasest lektorile olnud sedavõrd suur, et telekaameraid ja raadioreportereid saalib tugikeskusesse sisse rohkem kui seal neid kogu selle avamisaja nähtud on.
Lendav Kotkas on Tohono O’odhami hõimu vaimne juht, kes tuli Eesti sotsiaaltöötajatele jagama oma kogemusi laste ja noorte sõltuvusprobleemide lahendamisel. Riskilaste perekondade ja kogukondadega töötamise kogemusi on tal Ameerikas nii põlisrahvuste kui valgete laste ja üle kahekümne aastaste noortega.
Laua peal on kõikide seminaris osalevate sotsiaaltöötajate fotod ning seminari iga päev lõpeb palvusega, mis on pigem loodususku kui kristlikust maailmast pärit. Seminari üldise hinguse kirjeldamiseks peaks sobima loosung, et meel on nagu langevari - kõige paremini töötab ta avatuna.
“Riskilaste probleemi lahendus on täiskasvanute muutumises,” seletab Lendav Kotkas. Minu üllatunud pilgu peale seletab ta edasi: “Meie rahvas arvas ka tükk aega, et peab tegelemas lastega, aga siis me mõistsime, et need probleemid algavad täiskasvanutest mitte lastest, kes ainult peegeldavad täiskasvanute elu. Muutus tuleb kutsuda esile täiskasvanutes, kes peaksid loobuma alkoholist, töönarkomaaniast ja teistest halbadest eeskujudest.”
Kui näha ainult telerist vägivalda, kogeda abielulahutust ja üksikvanema kasvatust, taluda vägivalda, ebastabiilseid inimsuhteid kogukonnast, vaesust, haigusi, probleemkäitumist, on raske sellest ringist välja murda. Ühe põlvkonna trauma põhjustab teise südamevalu. Põlisrahvaste lastel on sageli sümptomid valust ja kaotustest, mida kogesid nende esivanemad. Inimeste tervendamisega saavad ka esivanemate hinged ja tulevased põlved tervendatud, kõneleb Lendav Kotkas.
Indiaani õpetaja peab vajalikuks just positiivse täiskasvanu eeskuju olemasolu elus - olgu see siis lapsevanem, õpetaja, sotsiaaltöötaja või keegi kolmas. Seetõttu peabki tema arvates harimist alustama suurtest ja mitte väikestest.
Kõige paremini kasvatab last turvaline perekond, kogukond ja lõpuks terve ühiskond. Riskilaps on kehvade inimsuhete tulemus, oluline on tekitada muutus negatiivsete eeskujude tsüklis. “Võib-olla need lahendusteed tunduvad lihtsad, aga me oleme need toimivad mudelid lihtsalt ära unustanud,” sõnab seepeale Ave Oit, kes seminaril tõlgib ning on UNICEFI-i Eesti rahvuskomitee töötajana selle projekti juht.
Lendava Kotka jaoks pole vahet, kas tema seminaristide nahk on valge või punane.
“Inimlikud väärtused on olulised ja need ei sõltu nahavärvist,” lausub ta. Ka linnastumist ei pea ta inimkonna hädade põhiprobleemiks. “Urbaniseerunud ühiskonnas võib küll olla rohkem halbu ahvatlus kui maal, aga see sõltub ikkagi mitte maal ega linnas elamisest vaid konkreetsest kogukonnast, perekonnast ja kasvatusest,” lausub ta. Last saab kasvatada ainult isikliku eeskujuga.
“Praegu on maailmas erinevaid usutraditsioone – olgu kristlus või budism, tähtis on selline kese inimese elus, millel ta elu põhineb, nii on see aegade alguses peale olnud, “ lausub indiaanlane. “Me oleme kohanenud nende traditsioonidega, näiteks katoliiklusega, kuid säilitanud ka oma traditsioonid. Inimene peaks õppima elama kõigega harmoonias. See on see, mis inimestel tänapäeva maailmas puudub,” jutustab Lendav Kotkas.
Seminari kava on Tervenemise Fondiga Tucsonis Arizonas kokku pandud ning seda on kasutatud nii Ameerika ida- kui läänerannikul ja Kanadas ligi 7000 inimese õpetamisel.
“Tegelesin ka varem vaimsete õpetuste edasiandmisega oma hõimude hulgas, kuid see materjal, mida ma siin jagan, on küllalt uus,” sõnab Lendav Kotkas, kes ühines organisatsiooniga “Nägemuse otsing”. Seal alustas ta probleemsete noortega tegelemist, kes olid kuritegelikud või suisa karistust kandnud. “Me hakkasime neid viima matkadele ja lähemale oma juurtele, et aidata neil leida side oma olukorraga, “ lausub Lendav Kotkas.
Eestis on ta käinud mitmel korral ja korraldanud ka Naissaarel koos teiste indiaanihõimude inimestega riitusi. Sel korral viibib ta Eestis UNISEF-i, Tallinna linnavalitsuse ja laste tugikeskuse kutsel.
Põhja-Ameerika indiaani- hõimu Tohono O’odham vaimne juht Rupert James Encinas ehk Lendav Kotkas
Avalik loeng neljapäeval 24. mail Tallinna Raekojas kell 12-13.30 “Kuidas elada noortega harmoonias.”
