INGRID MÜHLING: Eesti miinitõrjeoperatsioonid muudavad Läänemere turvalisemaks
Praeguseks on Eesti vetes miinitõrjeoperatsioone korraldatud pea 15 aastat. Tavaliselt räägitakse miinide kahjutuks tegemise puhul ajaloolisest pärandist ja maailmasõdade ajal Läänemerre, eriti Soome lahte veesatud ülisuurest hulgast meremiinidest. Vähem on teada Läänemere-äärsete riikide ühiste miinitõrjeoperatsioonide viimaste aastate suundumused.
Miinisõjavõime arendamise ja miinitõrjega tegelevad rohkemal või vähemal määral kõik Euroopa mereäärsete riikide mereväed. Maailmasõdade vahelisel ajal ja pärast Teist maailmasõda puhastasid oma merealasid kõik Läänemere-äärsed riigid, sealhulgas Nõukogude Liit. Samuti puudutas miinitõrje Põhjamerd ja Prantsusmaa rannikut. 1973. aastal lõi NATO miinitõrjeks spetsiaalse üksuse, mida tollal nimetati Standing Naval Force Channel. Üksusse kuulusid peamiselt Briti, Hollandi, Belgia, Saksamaa, Taani ja ühel korral ka USA miinitõrjelaevad. NATO miinitõrjeüksus tegutses valdavalt Lääne-Euroopa riikide vetes. Tema ülesanne oli puhastada veealasid sõdadeaegsetest lõhkekehadest ja seista vastu ka tollase Varssavi pakti maadest tulenevale ohule. Tänapäeval kannab NATO miinitõrjeüksus nime SNMCG1 ja lisaks eelmainitud riikide alustele kuuluvad sinna ka Eesti ja teiste Balti riikide ning Poola laevad. Vahemärkusena olgu mainitud, et praegu üksuse koosseisus olev miinijahtija Sakala võtab novembris osa miinitõrjeoperatsioonist Prantsusmaa rannikul.
Rootsi toetus
Esimene riik, kes Eesti ja teiste Balti riikide vetes 1990-ndate alguses miinitõrjega tegelema hakkas, oli Rootsi. 1994. aastal oli Rootsi merevägi esimene, kes koostöös Eesti veeteede ametiga viis meie vetes läbi esimese miinitõrjeoperatsiooni. Juulis ja augustis külastasid Eestit esmakordselt Rootsi mereväelased geoloogiakeskuse uurimislaevaga Ocean Surveyor ning uurisid kokku seitset ala, kus arvati olevat Esimese ja Teise maailmasõja aegseid lõhkekehi. Sellest ajast alates on Eesti vetes miinitõrjeoperatsioone korraldatud pea igal aastal ja leitud kokku üle 600 lõhkekeha. 2006. aastal arendati Rootsi algatusel ja Saksamaa toetusel välja Läänemere lõhkekehade kahjutuks tegemise ümarlaud (Baltic Ordnance Safety Board – BOSB). Ümarlaua eesmärk oli luua asutus, mis koordineeriks Läänemere piirkonna miinitõrjest huvitatud ja panustamisvõimeliste riikide ühiseid jõupingutusi veealuste lõhkekehade kahjutuks tegemisel.
BOSB koordineerib Läänemerel meremiinide kahjutuks tegemist, analüüsib riikidelt veealade mineerituse kohta saadud infot ja võrdleb seda laevateede, kalapüügikohtade ja muu majandustegevuse kohta käiva teabega. Saadud analüüsi tulemusel annab organisatsioon planeeritavatele miinitõrjeoperatsioonidele oma soovitused ja määrab prioriteetsed alad, kus on soovitatav järgmisi operatsioone korraldada. Näiteks ei ole alati mõttekas hakata kahjutuks tegema miine, mis on sügavamal kui 60 meetrit, eriti kui need ei asu laevateedel ega kala-püügikohtades. Samal ajal on oluline läbi uurida rohkem laevatatavad alad. BOSB 2008. aasta üldkogul otsustati, et Open Spirit 2009 on BOSB poolt soovitatav operatsioon.
Aktiivne osalus
2006. aastaks oli ka Eesti merevägi jõudnud oma arengus 1990-ndate alguse vaatleja rollist aktiivse panustaja staatusse. Eesti osaleb aktiivselt BOSB tegevuses nii planeeritavatele operatsioonidele hinnangu andjana kui ka aktiivse miinitõrje-operatsioonidel osalejana.
Piirkondi, kus BOSB soovitab operatsioone teha, on ka mujal kui Soome lahes, üks järgmiste aastate prioriteetseid operatsioonipiirkondi on Irbe väin, samuti kavatsetakse operatsioone korraldada Gotlandi lähistel, aga ka Läänemere lõunaosas.
Üks ümarlaua jaoks olulisi teemasid on riikide jõupingutused maailmasõdade ajal veesatud miinide kaartide jagamiseks. Ka tänavuse aasta Open Spiritil kasutati maailmasõdade aegsete miiniväljade kohta teada olevaid andmeid, mis suurel määral pidasid ka paika. Kaartide täpsustamise ja infovahetuse tulemusena saame praegu rääkida 165 000-st maailmasõdade käigus Läänemerre pandud miinist.
Eesti või ka teiste riikide vetes mereväeoperatsioonide juhtimine esitab meie mereväelastele küllalt suuri nõudmisi. NATO mereväeprotseduuride põhjalik tundmine, arvestatava pikkusega koostöökogemus teiste riikide mereväega ja hea ettevalmistus on loonud pinnase Eesti mereväelaste konkurentsivõimeliseks tegevuseks. Rahvusvaheliste operatsioonide traditsioon Eestis tähendab ka pikaajalist rahvusvahelise koostöö kogemust, mis on mereväe jaoks olnud taasloomisest alates oluline osa. Eesti mereväe aktiivne tegevus NATO reageerimisjõudude miinitõrje-üksuse koosseisus süvendab koos-töövõimet ja liitlastega ühtmoodi mõtlemist.
