Kes meist ei mäletaks lapsepõlvest, kui jube oli käsklus: “Seisa vaikselt, mis sa nihverdad!”

SEISTA POLE VÕIMALIK. Õpetaja või lapsevanema käsk lapsel liikumatult seista tähendab tegelikult käsku eirata loodusseadusi. Kui inimene ei nihverdaks, kukuks ta otsemaid pikali. Mitte keegi pole mitte hetkegi suuteline liikumatult püsti seisma.

Sellisele järeldusele jõudsid USA Bostoni füüsikud, kui nad hakkasid uurima, mida siis tegelikult inimese lihased püsti seismise ajal teevad. Igal aastal kukub USAs maha nii palju inimesi, et nende ravimiseks kulub miljardeid dollareid. Ka kosmonautidel on teistsuguse gravitatsioonivälja tingimustes raskusi enda püsti hoidmisega. See põhjendab, miks tuntakse huvi vastavate uuringute rahastamise vastu.

Bostoni ülikooli biodünaamika keskuse teadlane Jim Collins mõõtis inimese jalatalla rõhukeskme liikumist ja avastas, et see käitub kui lahuses hulpiv juhuslikult liikuv molekul. Inimese luukere aga on kui teraviku peale püsti aetud pliiatsite kogum, mis enda tasakaalus hoidmiseks peab pidevalt üha uut tasakaalupunkti otsima. Hingamine, südamelöögid, tuulehoog ja muud häiritused sunnivad meie keha kogu aeg valvel olema ja pideva liikumise läbi tasakaalu säilitama.

Inimene on ütlemata osav akrobaat, ja tema keha modelleerivad teadlased kui lõputut pillikeelt. Kuigi inimesel on lõplik hulk liigeseid, on neid siiski väga palju, ja esimeses lähenduses peab inimene hoidma end püsti, nii nagu üks otsa peale püsti asetatud pillikeel. Või täpsemalt nagu kisselli sisse püstipistetud makaron.

POLE LOODUD KESTMA. Inimese keha asendit on raske modelleerida, veel raskem ette ennustada.

Meie keha töötab selles suhtes õnneks arvutitest paremini ja tuleb püstiseismisega siiski toime. Hoolimata sellest, et inimene polegi püstiseismiseks loodud.

Kui inimese keha oleks tööstustoode, siis tuleks tema ostjatelt tootjale üsna palju kaebusi. Eelõige seonduvad hädad planeeritud vananemisega. Peaaegu igaüks, kes on saanud üle 50 aasta vanaks, võib kurta valutava selja, hellade põlvede, väsinud jalgade ja halveneva nägemise ning kuulmise üle.

Kolm USA vananemiseksperti on nüüd välja tulnud oma nägemusega, milline peaks olema inimese keha, et see peaks vastu 100 aastat, ilma et tükkideks laguneks.

“Elavad masinad, mida me nimetame oma kehaks, manduvad, sest need ei ole disainitud pikaajaliseks toimimiseks ja sest et nüüd lükkame me nende tööaja garantiiajast ühe kaugemale,” kirjutavad ajakirjas Scientific American Robert N. Butler, S. Jay Olshansky ja Bruce A. Carnes, kes on seotud vananemise uurimise keskustega mitmel pool Ameerika Ühendriikide ülikoolides.

Tööstusmaades eluiga üha kasvab, sealjuures kasutatakse mitmesuguseid eluvee tüüpi vahendeid. Sealhulgas süüakse USAs üha enam inimese kasvuhormooni, millele mõnel patsiendil kulub aastas kuni 15 000 dollarit.

MOOD AITAB VANANEDA. Evolutsiooni põhieesmärk on olnud aga edukas paljunemine. Sestap pole ime, et pärast 50. eluaastat organism koost lagunema hakkab. Lagunemisele aitab kaasa ka mood. Butleri arvates peaksid näiteks inimesed olema lühemad. See viib raskuskeskme maale lähemale ja aitab kukkumisel säästa luid.

Teiseks peaksid luud olema jämedamad ja puusadel ning reitel lisapolsterdus. Raskemad reied aitaksid ka jalgu ja puusasid paremini üleval hoida.

Puusaliigesemurrud on kogu maailmas kasvav hädade allikas. “Need, kes on pirnikujulised, on paremini kaitstud ka puusaliigesehädade eest,” ütleb Butler. Pirnikujulistel on ka südamehaigusi vähem.

Teine hädade allikas on meie püstine kehaasend. See tekitab lülisambale ja selle lülide vahelistele ketastele tohutu koormuse. Ka peaksid kettad olema paksemad. Kuid ettepoole kallutuv keha sunniks meid käimise ajal pidevalt maad põrnitsema nagu maailmarekordit taotlevad kiiruisutajad. Sellepärast peaks kael olema kõver nagu luigel. Tulemus meenutab kangesti neandertallasi, kes tundub et olid paremini disainitud.

Kõige veidrama muudatuse pakuvad teadlased välja põlvedele. Need peaksid painduma mitte ainult ühtepidi, vaid kahes suunas. See säästaks põlvi traumadest. Kuid teeks ka pikema püstiseismise raskemaks, kuna jalad nõksuksid ette ja taha.

Teadlased pakuvad välja ka rea muudatusi siseorganite jaoks. Nagu jalaveenid, mis ei laiene, lisaribid, mis kaitseksid magu ning lisanärvid nägemise ja suuremad kõrvad kuulmise parandamiseks. Nii et geeniinseneridel on tööpõld lai. Iseasi, kas toodud parandustega kehad just liiga palju ostjaid leiaksid.