Inimese energiakulu sõltub eeskätt tema ainevahetusest

Kaal, sugu ja hulk teisi tegureid määrab ära selle, kui palju keegi kaloreid kulutab.

Mida intensiivsemalt inimene liigub, seda rohkem ta energiat kulutab, kuid igapäevane kalorikulu sõltub paljuski igaühe põhiainevahetusest, selgitab Coral Clubi spordiklubi personaal- ja rüh-matreeningute treener Kai-Riin Bachmann. Inimese energiakulu sõltub näiteks tema soost, vanusest, rasvaprotsendist, pikkusest, kaalust ning tööst.

Bachmanni sõnul vajab näiteks rasket tööd tegev meesterahvas päevas keskmiselt 3800 kcal energiat, kuid arvuti taga istuv mees tunduvalt vähem – 2400 kcal. Meestel kulub aga alati rohkem energiat kui naistel, sest nende lihasmass on suurem ning lihased vajavad rohkem energiat, täpsustab ta.

Nii on ka treeningul kulutatud energia hulk iga inimese puhul väga erinev. Peamiselt sõltub see pulsist ja treeningu kestusest. Väiksema pulsisagedusega on näiteks sellised treeningud nagu fatburn, vesiaeroobika, kepikõnd ning sagedasema pulsiga cardiobody, body-combat, kikkpoks ning tantsutrennid.

Erineva intensiivsusega treening tähendab ka seda, et energia kulub eri varude arvelt, selgitab Bachmann. Väiksema pulsisagedusega treenides kulutab inimene energiat rohkem rasvade arvelt, kuid kiirema pulsiga treenides pigem süsivesikute arvelt. Intensiivsest treeningust taastumiseks kulutab organism ka pärast treenimist kaloreid ning kokkuvõttes põletab selline trenn ikkagi rasvu, lisab Bachmann.

“Samuti on jõusaaliga – treeningu ajal ei pruugi alati palju kaloreid kuluda, kuid lihasmassi suurenedes hakkab organism nende jaoks lisaenergiat kulutama,” selgitab Bachmann treeningute kaudset mõju.

Bachmann soovitab algajatel valida aeglasema pulsiga trenni, sest algul aitab seegi vormi parandada. Treenitumad inimesed vajavad aga arenemiseks intensiivsemat trenni.

Pärast õhtusööki kõndima

Pärast treeningut nõuab organism ka rohkem süüa, kuid kaalulangetajad ei tohiks sellele soovile järele anda. “Kaalukaotuse eesmärgil on vaja treeningud alati ühendada õige toitumiskavaga,” lisab Bachmann.

Kaalujälgijate kodukursuse juhendaja ja programmi konsultant Kaja Torm ütleb, et nemad soovitavad oma rühmades kõige rohkem kõndimist, sest see ei koorma ülekaaluliste tervist. “Samuti ei nõua kõndimine muid lisakulutusi kui tahet ja häid jalanõusid,” rõhutab ta. Eriti hea on teha tavalise kõndimise asemel kepikõndi – see koormab kõiki lihasgruppe.

Tormi sõnul on väga kasulik käia kõndimas ka pärast õhtu-sööki. Seda ei vaja ainult vorm, vaid ka hing. Kõige parem on seda teha koos kaaslasega, sest kokkulepitust on kummalgi raskem ära öelda. “Kõige raskem ongi sundida end diivanilt tõusma ja ukse juurde minema,” selgitab ta.

Kaalujälgijad mõõdavad oma kehalist liikumist liikumis-mõõtjaga, kuhu tuleb sisestada inimese kaal ja treeningu raskus-aste. Raskusastme määrab inimene sisetunde järgi, kuid abiks võib võtta kergete, mõõdukate ja raskete treeningute tabeli.

Koormuste tabel

Kerge koormus:

majapidamistööd

Mõõdukas koormus:

•• kõndimine, võimlemine, tennis, sulgpall, rattasõit 16km/h, golf, keegel, algajate aeroobika

Raske koormus:

••  jalgpall, lumelauasõit, maadlemine, rattasõit, rulluisutamine, vesiaeroobika, võrkpall, korvpall, mägirattasõit, mägironimine, trepist ülesminek, jooksmine

Allikas: kaalujälgijad

Poole tunni jooksul kulutatud keskmine kalorite arv:

•• jooksmine 10 km/h – 370 kcal

•• jõukõnd 7 km/h (kõndimine takistusega, nt lumes, liivas) – 370 kcal

•• ringtreening (rühmatreening jõusaalis) – 360 kcal

•• ujumine – 320 kcal

•• suusatamine – 200 kcal

•• jalgrattasõit 15 km/h – 200 kcal

•• kiirkõnd – 180 kcal

Allikas: Kai-Riin Bachmann