1955. aasta 17. aprillil lahati 240 tükiks aju, mis veel seitsme tunni eest oli töötanud Israeli riigi 7. aastapäevale pühendatud kõne kallal. Aju hoiti eri purkidesse panduna aastaid Princetoni ülikooli patoloogi Harvey Thomase hoiuruumis. Ei millegi poolest olnud see muude inimajude taustal tähelepanuväärne – 76-aastasest vanadusest veidi kokkutõmbunud ja keskmisest veidi pisem.

1980. aastate alul võeti formaliinist välja selle aju koore kiirusagara ja prefrontaalse sagara tükke, mis paiknesid piirkonnas, mida seostatakse kõrgema mõtlemisvõimega. Võrreldes neid üheteistkümne kontrollaju vastavate tükkidega, selgus, et kõnealuses ajus oli gliiarakkude suhe närvirakkudesse suurem.

Tegu oli mehe ajuga, kes möödunud sajandi algkümnenditel oli vapustanud mitte ainult teadusmaailma, vaid saanud ka massimeedia teadusikooniks. Muidugi, Albert Einstein – kelle teooriatest ei tea tavalised ajud suurt midagi, ent kellest endast teavad midagi rahvamassid.

Gliiarakkude mõistatus

Arvatakse, et gliiarakud toetavad närvirakke, et nood saaksid vajalikul hulgal energiat ja muid ressursse. Nad sekkuvad ka närviimpulsside ja -signaalide liikumisse. Ja Einsteini aju vasakus kiirusagaras leidus neid gliiarakke kaks korda rohkem kui tavainimesel. California ülikooli neuroloog Marian Diamond saab tuua näite matemaatikust, kel kahjustus sama ajupiirkond ja kes seejärel ei suutnud enam ühtki valemit üles kirjutada. Mõni matemaatik ütleb, et abstraktsed kontseptsioonid, millega saab manipuleerida nagu töömees ehituskividega või autoparandaja varuosadega, on tema jaoks peaaegu et reaalsed.

Teisalt oli Einstein düslektik, kel oli kehv sõnamälu. Võib-olla oli selle põhjuseks just neuronite suhteliselt vähene hulk kiirusagaras? 1990. aastate keskel leiti, et Einsteini ajukoore parema prefrontaalse kääru koe väline millimeeter oli õhem kui tavaliselt. See ala seondub mäluga, plaanimisega, intellektuaalsete funktsioonide reguleerimisega. Mistõttu Einsteini ajukoore neuronid olid tihedamalt pakitud kui tavaliselt. Kas see suurendab rakkude omavahelise suhtlemise kiirust?

1998. aastal tehti kindlaks, et Einsteini aju oli kiirusagarate kohalt 15 protsenti laiem kui tavaliselt. Ja leiti ka, et aju sümmeetria on mitmeti ebatavaline. Ka mõnede teiste teadlaste ajude lahkamisel on nähtud, et nende ajukoore neuronid olid pakitud tavalisest tihedamalt.

Siiski pole tehtud pimekatset tundmatute inimeste ajude lahkamisega, et uurida, mis laadi tegevust selle omanik arendas.

Sportlase keha on üles ehitatud heade geenide toel ja tugeva füüsilise pingutuse varal. Kuid kas vajab sportlane ainult keha või on oma osa ka ajul? Kas Michael Phelpsi või Andrus Veerpalu aju on eriline, nagu arvatakse seda olevat Einsteini aju? Paljudel spordialadel on vaja kindlate kehaliigutuste stereotüüpset ja filigraanset täitmist. Ja need liigutuste mustrid jätavad ajju kindlasti oma jälje, jäävad somatosensoorsesse ajukoorde ja naabruses asuvasse motoorsesse ajukoorde, mis kontrollib liigutusi.

Ka silma ja käe hea koordinatsioon põhineb aju kindlal piirkonnal. Laborikatsed, kus kasutatakse prismasid, et kujutist kallutada paremale-vasakule või hoopis ümber pöörata, on näidanud, et see piirkond asub kiirukoores PEG-nimelises piirkonnas, mis sisaldab meie keha ja ümbritseva ruumi kaarte.

Mõnel inimesel võib ka olla aju, mis lubab neil muudkui edasi punnitada, kui enamik alla annab. Väsimustunne ei teki mitte lihastes, vaid ajus ja levib interleukiin-6 nimelise signaalmolekuli kaudu. Küllap on mõnes ajus selle vahendaja signaal pisem või kergem, nii et säherduste ajude omanikud saavad sun­dida oma keha ületama piire, mis tavaajude jaoks kujutavad endast võimatut ülesannet.

Intelligentsuse paradoks

Väsimatu visadusega on teaduse populariseerijad korrutanud Moore’i seadust, mille järgi elektroonilised seadmed meie töölaual sisaldavad osiseid, mis iga 18 kuuga muutuvad kaks korda pisemaks – ja odavamaks. Kuid vaevalt teab keegi midagi Flynni efektist, kuigi see käib otseselt inimese, mitte inimese loodud seadmete kohta. Esmakordselt 1980. aastatel märgatud efekti kohaselt suurenevad IQ-tulemused 20 tööstusmaal kiiremini, kui seda võiks arvata geneetiliste muudatuste võimalikust kiirusest – kuigi IQ on selgelt päritav. 1994. aastal, mil Richard J. Herrnstein ja Charles Murray avaldasid oma vastuolulise raamatu „The Bell Curve”, kus nad justkui tõestasid, et mustanahaliste intelligentsus jääb alla valgete omale, sai Flynni efekt üheks nuiaks, millega seda raamatut materdati.

Uus-Meremaa Otago ülikooli professor James R. Flynn ja William W. Dickens Brookings Institutionist kuulutasid 2001. aastal, et lahendasid paradoksi. Nad arendasid uue matemaatilise mudeli, mis mõõdab IQ ja keskkonna seoseid ning jõudsid järeldusele, et keskkonnafaktorid avaldavad intelligentsile märkimisväärset mõju. „Pärilikkus ei ole IQ-le väga kasulik tegur,” järeldasid nad. Muutused keskkonnas toovad kaasa muutusi IQ arvudes, mis on mitmeid kordi suuremad kui IQ varieerumine asurkonnas.

Isegi keskmine inimaju on muljetavaldav. Täiskasvanud ajus on umbes 100 miljardit neuronit ehk närvirakku, millest igaüks on ühendatud oma naabritega 5000 sünapsi kaudu. Igas sekundis suudab aju luua miljon uut ühendust. Ja see võib säilitada infot üle sajandi – kui juhtute nii kaua elama. Aju suudab meid ümbritseva keskkonna taasluua, kasutades selleks andureid, mis tunnetavad võnkumisi, elektromagnetilist kiirgust, kemikaale ja rõhku. Ta suudab millisekundiga otsustada, mis on oluline, koordineerib vähemalt 640 lihase tööd, on ametis meie energiabilansiga, aitab meil paljuneda, luua sotsiaalseid kontakte ning tegeleb asjadega, mida tema andurid üldse tajuda ei suuda – filosoofia, religiooni ja müstikaga.

Kanadas Ontarios asuva McMasteri ülikooli teadlane Sandra Witelson on uurinud saja inimese surmajärgset aju. Need inimesed olid saavutanud IQ-testides erinevaid tulemusi. Kuid Witelson leidis, et kui ka on näha positiivset seost ajumahu ja intelligentsustesti tulemuste vahel, siis sõltub see soost, käelisusest ja ka testi tüübist. Naiste ajud on keskmiselt meeste omast pisemad, kuid meeste ja naiste IQ vahel mingit erinevust pole täheldatud.