Internetiaadressid otsakorral, uued tulemas

Kui jätkata vana metafooriga, et internetileheküljed on nagu majad ja ehitised (vt „Internet vahetab keelt”, EPL 12.10), siis nagu päris linnadeski, on ka igal leheküljel oma aadress. Täpsemalt öeldes on oma aadress igal seadmel (koduarvuti, server, ruuter jne), mis on internetti ühendatud.

 Probleem on aga selles, et praegused aadressid saavad kohe-kohe otsa, sest adressaate on lihtsalt liiga palju. Ja see puudutab iga internetikasutajat. Kolmkümmend aastat on ülemaailmset arvutivõrku usinalt teeninud üht tüüpi aadresside süsteem, mida nimetatakse IPv4. Võib-olla tuleb tuttav ette, kui kodune internet ei toimi ja tuttav arvutipoiss seletab, et sisesta sinna nüüd 195.50.193.163? Sellist laadi numbrijada võimaldab teoreetiliselt võrku ühendada päris suure hulga seadmeid, sest pakub üle nelja miljardi võimaliku aadressi. Aga sellest ei piisa. Internetiaadresside järele valvav organisatsioon IANA (Internet Assigned Numbers Authority) on teatanud, et aasta alguse seisuga oli vabana reservis veel ainult 3% aadresse.

Tulekul proovipäev

 Aadresside reservi on püütud igasuguste tehniliste nõksudega suurendada, kuid ainus pikemaks ajaks toimima jääv lahendus on praeguse IPv4 väljavahetamine uue põlvkonna aadressisüsteemiga, mis kannab nime IPv6. Uus süsteem võimaldab nii palju aadresse, et ajaleheruum seda välja kirjutada ei võimaldagi (lühidalt: 2128). IPv6 ei seisne ainult suurenenud aadressiruumis, vaid uuendab oluliselt ka arvutite omavahelist suhtlust võrgus. Kuidas puudutab see tavalist internetikasutajat? Aadressipuuduse vältimiseks katsetavad veebiteenuste pakkujad paralleelset toimimist: korraga töötavad vana IPv4 ja uus IPv6. Internetigigandid nagu Google, Facebook, Yahoo ja teised peavad 8. juunil proovipäeva, mil 24 tunni jooksul katsetatakse IPv6 paralleeltoimimist.

Internetikasutajad ise ei pea selleks juunipäevaks kuidagi valmistuma, kuid siis võib selguda, et mõni arvutisüsteem ei oska uute internetiaadresside järgi orienteeruda. Google’i inseneri Lorenzo Colitti prognoosi järgi peaks lõviosa (99,95%) kasutajate jaoks kõik hästi minema. Viimaste aastate operatsioonisüsteemid ja muu tarkvara on juba IPv6 tulekuks valmis. Huviliste jaoks on aga avatud proovilehekülg, kus saab kontrollida, kas konkreetne arvuti konkreetses arvutivõrgus saab IPv6-ga hakkama või ei. Kui aga 8. juunil tundub, et te ei pääse Google’i otsimootorile ligi, ei maksa ise arvutit pea peale pöörata, vaid probleemist tuleks teatada oma internetiteenuse pakkujale.

Vaata ka: http://test-ipv6.com/