Arved saadeti inimestele selle järgi, milliseid ja mitut faili nad oma arvutis failivahetusprogrammide järgi teistega jagasid. Ühe muusikafaili eest peab maksma umbes 40 krooni, filmi eest üle 400 krooni ning arvutimängu eest ligi 800 krooni.

Piraatlusevastaste võitlejate huviorbiiti jäid Kazaa ja eDonkey kasutajad, sest need süsteemid on Taanis kõige populaarsemad.

Ettevõtmise üheks algatajaks oli grupi advokaat Morten Lindegaard koos oma nelja tudengist abilisega, kes kirjutasid Kazaa ning eDonkey tegevust jälgiva programmi, mis sõelus sealt välja Taani IP-aadressid. Programm jälgis ka seda, kes milliseid faile ja kunas alla laadis. Pärast sellise tõendusmaterjali saamist käskis kohtunik internetiteenuse pakkujatel vastavate IP-aadresside omanikele arved saata.

Arve saanud inimesed ei teadnudki enne, et nende tegevust internetis keegi jälgis või et neid võiks mingi arve saamise oht üldse ähvardada.

Lindegaardi sõnul oli arve saajate seas igasuguseid inimesi, alates tudengitest ja lõpetades tippspetsialistidega. Nad laadisid internetist alla samuti pea kõike, alates uutest pophittidest ja lõpetades “Tähesõdade” filmi ning Grand Theft Auto arvutimänguga.

Piraatlusevastaste võitlejate oponendid on aga Taanis tõstatanud juba küsimusi teemal, kas koju arve saatmine on õigustatud ning seaduse järgi vettpidav.

Esiteks väidavad eksperdid, et aeg-ajalt levitatakse internetis sääraseid materjale ka seaduslikult täiesti tasuta. Näiteks lubavad plaadifirmad uutelt plaatidelt pärit lugusid tihti internetist tasuta laadida.

“Kuidas kindlaks teha, et kõik see materjal on tõesti illegaalne?” küsis Aalborgi Ülikooli professor Urs Gattiker. “See on väga suur probleem.”

Mitmed eksperdid on kindlad, et ilma arve saanud kasutajate arvutiteta ei õnnestu tõestada, et nad said arved õige asja eest ja et kogu see materjal tõesti illegaalne oli.

Küsimusi on tekitanud ka arvete suurus.

“Praeguse juhtumi puhul räägime me kahjust, mida piraatluse vastu võitlejad väidavad oma liikmeid saanud olevat. Aga siis peab kohus otsustama, kui palju kahju tekitajad hüvitist maksma peavad, mitte ohver ise,” ütles IT-alasele juurale spetsialiseerunud advokaat Martin von Haller Groenbaek.