Internetti retseptijahile
See retseptikogu on aus. Ja aususe eest müts maha! Viited selle kohta, mis allikatest on veebil esitet retseptid võetud, ei ole köögindussaitidele tavaline, samas annab äärmiselt hää viite teostele, kust leida muudki huvitavat. Nami-nami on lihtne oma ülesehituselt, kerge kasutada, suhteliselt kiire. Võiks öelda, et tegu on isegi minimalistliku lehega veebikujunduse mõttes, aga sellevõrra lahedamalt kasutatav.
Leht mõtleb nendele köögitajatele, kes vajavad kiiresti retsepti või ideed samaks päevaks, sestap antakse päeva retsept eraldi ja targasti tehakse. Rahvusköökide (säälhulgas Eesti) arv on enam-vähem optimaalne. Neid võiks ju ka alati rohkem olla. Aafrika kööke napib, kreooli köök aga sisuliselt puudub. Arvan, et see on ainult aja küsimus, millal need read täienevad, kuna kõikidel külastajatel on võimalus oma retsepte anda ja see on suurepärane!
Kokandussõnastik on vajalik ka kõige kogenumale kokale. Tänu.
Toidutare on väga funktsionaalne leht. Sealt peab tõsine huviline kätte saama kõike ja võimalikult palju ning võimalikult lühikese aja jooksul. Retseptide hindamine punatähtedega on muidugi liiast. Mida tähendab üks või teine täheke enam? On ju maitse asi, ühele maitseb üks ja teisele teine. Retseptivõistlus on jällegi kena asi. Miks mitte sudida toiduhuviliste fantaasiat ning ärgitada neid kööki katsetele minema?
Muinasjutukonkursi eest saab Toidutare Volksu käest mitte suisa kiita, vaid selle eest on veeb väärt sügavat austust. Kui laekunud muinasjuttudest raamat ka kokku panna, on mehetegu tehtud.
Kodulehe retseptikogu plusspoolelt peab välja tooma, et ei ole esitet mitte tavapärane loetelu: looma-, linnu-, lamba-, sealiha- ja kalatoidud, toidud köögiviljadest ja magustoidud; vaid ka toidud lastele, kaalujälgijatele, hoidised, joogid. Lisaks veel tähtpäevade eritoidud jõuludeks ja lihavõtteiks. Kokkuvõtteks on päris kena valik ning piisava mahuga (üle 1000 retsepti) Eesti koduleht eesti kokale.
Vaieldamatult parima kujundusega virtuaalkokaraamat Eestis. Kõik on käe-jala juures. Reklaamid diskreetselt all paremas nurgas – nii nood ei häiri. Linkidena on eraldi välja toodud maitsetaimed, kokanõu, tähtpäevaretseptid – ja mis eriti vahva – naljad. Köök peab olema lõbus. Toiduvalmistamine peab olema huvitav ning nalja peab saama. Eesti rahvustoidud on ka eraldi kenasti välja toodud, kusjuures inglise keeleski, mis on eurointegratsiooni arvestades tänuväärne – habemes iirlased võiks Eesti mõdu mekkida küll.
Kuigi ma ei ole ungarlane, kiidan retseptikogu selle eest, et ühena vähestest kogudest silmas mu pilk sääl linki “toidud siseelunditest”. Subproduktid on tänuväärsed vahendid mõnusa kraami vaaritamiseks ja Ungaris peetakse neist eriti lugu. Niisiis on subproduktide retseptides kirjas road neerudest, maksast, ajust, põrnast ja maost. Edaspidi võiks lisada road kilipugust, vasika harknäärmest (Nero Wolfe’i lemmik), südamest. Tõesti, südamest.
Ja veel – Kokaraamat.ee annab edasi toidu-uudiseid, mis, arvestades kasvavat gurmaanide ja köögiteadlike hulka peaks olema ühe hää kokandussaidi lahutamatu osa.
Lõpuks viitaksin sellele, mida nimetaksin “vähene, aga tubli”.
Värska gümnaasiumi õpilasomavalitsus on loonud seto rahvustoitude veebi ja teinud seda arvatavasti mõnusast entusiasmist. Ja see ongi tähtis.
Sellel saidil ei ole palju retsepte, suur osa roavalmistamisest antakse tegevusseletustena. Setode rahvusroad ei ole mitte ainult lihtsalt köögis grammi- või untsinumbrite järgi vaaritamiseks, vaid põimunud seto rahvuskommetega. Värska noored annavad edasi ka toiduainete ning roogade setokeelseid nimetusi. Nii saab lugeja mitte ainult mõne uue maitse ja roa võrra rikkamaks, vaid ka õpib tundma oma isamaa kagunurgas elava rahvuse eluolu. Sait on ka viisakas ning viitab, kust tuli idee, kes olid abilised ja kuidas töö käis.
