Ishmaeli lühike lapsepõlv möödus sõpradega jalgpalli mängides, räppi kuulates ja Shakespeare’i lugedes. 1991. aastal algas Sierra Leones kodusõda ning 13-aastase poisi lapsepõlv sai äkki otsa päeval, kui rünnati tema koduküla. Tema vanemad ja vennad põletati elusalt ning ta ise värvati lapssõduriks. Enam kui kahe sõduriaasta jooksul tappis Beah rohkem inimesi, kui kokku suudab lugeda.

Aga Beah’l vedas – 16-aastaselt ta rehabiliteeriti, alates 1998. aastast on ta elanud Ameerika Ühendriikides, tal on kraad politoloogias ning temast on saanud inimõiguste aktivist. Tänavu ilmus tema sulest raamat

“A Long Way Gone: Memoirs of a Child Soldier”, milles ta kirjeldab lapsena läbi elatud õudusi. Septembri lõpus ilmus raamat ka soome keeles ning Beah viibis mõned päevad Helsingis.

•• Mis on selle raamatu mõte?

Kirjeldada, mida teeb sõda ja vägivald inimesega. Mu eesmärk pole lugejat koledate kirjeldustega ‰okeerida, vaid seletada, mida laps sellises ekstreemses olukorras tunneb, ning anda teada, et sellest väljatulemine on võimalik.

•• Sierra Leone olukorraga seoses tuleb meelde Hollywoodi film “Blood Diamond”. On seal näidatu päriseluga võrreldav?

See on hea film, sest tõstab inimeste teadlikkust. Muret teeb, et filmist jääb mulje, nagu oleks sõjast toibumine kiire protsess. See on väga raske ja pikaajaline. Kui näidatakse, et paari kuuga läbielatust mitte üle saanud laps on lootusetu juhtum, pole see tõsi. Mina olin kaheksa kuud rehabilitatsioonis, enne kui minust asja sai. Ka näidatakse seal Sierra Leone armeed ilusana – kõik teavad, et see pole nii.

•• Lääne räpp oli su elus oluline juba enne sõda, aga hiljem?

Ka sõjaväes kuulati lääne muusikat ja vaadati lääne filme. Meile näidati “Commandot”, “Rambot” jms. Kui tavalisel lapsel pole vahendeid – relvi –, et filmiolukordi hiljem läbi mängida, siis meil olid need olemas. Freetownis oli ka noortegrupp, kes kuulas USA räppi, kutsus ennast Westside’iks ja mängis gangstereid nagu lauludes. See on muusika vale kasutamine. Ka praeguse kommertsräpi viga on, et tüübid ülistavad vägivalda, mida nad ise pole kogenud, piirkondades, kus nad ise ei ela. Osa lapsi peab seda tõeliseks, hakkab laule kopeerima, avastab, et päriselus see ei toimi, ja satub lõpuks vangi. Kõik ei taju, et reaalsus erineb sellest, kuidas seda vahel muusikas kujutatakse.

•• Kui tihti Sierra Leonesse satud ja sealseid sõpru näed?

Viimati käisin seal mullu, enne aasta lõppu lähen uuesti. Hoian paljude vanade tuttavatega sidet. Kõik nad ei ela Sierra Leones, vaid on üle maailma laiali – Kanadas, Austraalias, Inglismaal.

•• Kas nendega on lihtsam suhelda kui Ameerika sõpradega?

Oleme pärit samast keskkonnast ja meil on ühiseid kogemusi, seega on lihtsam teineteisest aru saada. Teatud nalju on parem teha ning hüvesid rohkem väärtustada. See ei tähenda, et Ameerika sõbrad oleks halvemad. Usun, et iga sõber täidab eri rolli.

•• Kuidas inimesed reageerivad, kui saavad teada su minevikust?

Enne raamatu väljatulekut teadis sellest ainult mõni sõber ja tänu sellele said nad minust paremini aru. Näiteks miks ma väldin konfliktsituatsioone, ei nori tüli ning üritan alati inimesi omavahel lepitada. Nüüd on arusaajaid rohkem. Osa inimesi läheb ka hirmu täis. Seega – reaktsioone on mitmesuguseid.

•• Ilmselt kohustuslik küsimus – mida sa Iraagi sõjast arvad?

(Muigab) Kõik vist teavad juba, et see ei lähe eriti hästi. Ma arvan, et sõda ei lahenda kultuuridevahelisi arusaamatusi. Ma ei poolda mitte ühtegi sõda. Peaksime üksteises nägema inimest ja mõistma teisi kultuure ilma vägivallata. Iraagi sõjast pole kellelegi kasu, see teeb ainult inimestele haiget.

•• Kas sa tahaksid lapsi saada? Ma küsin seda, sest paljud Vietnami sõjast tagasi tulnud sõdurid peavad maailma liiga koledaks, et tuua siia uusi inimesi kannatama.

(Naerab) No enne on vaja naine võtta! Muidu kavatsen küll kunagi pere luua. Mu elus oli periood, kus arvasin, et maailm ei ole kena koht, aga aeg on näidanud, et siin on ka palju häid inimesi. Kuna kaotasin sõjas oma pere, siis on mulle eriti oluline see taas luua.

•• Kuidas maailma parandada?

See ei ole lihtne. See on keeruline, masendav ja nõuab meelekindlust. Aga ma leian, et igaüks saab maailma paremaks teha, leides midagi, mis talle ei meeldi, ning püüdes seda muuta. Igaüks võib midagi sellist leida.

Sierra Leone

Lääne-Aafrikas

Atlandi rannikul

•• Pindala: 71 470 km2

•• Rahvaarv: 6 144 562 inimest

•• Pealinn: Freetown

•• Sierra Leone tähendab hispaania keeles Lõvimäed.

•• Iseseisvus: 1961. aastal, enne seda kuulus Suurbritanniale.

•• 1991. aastal algas Sierra Leones kodusõda, mis kuulutati lõppenuks 2002. aastal.

•• Sõja põhjuseks oli korruptsioon võimuasutustes ja teemandimajanduses.

•• Nii vabariigi armee kui ka mässulised kasutasid lapssõdureid, keda hoiti pidevalt narkouimas.

•• Praegu sõdib maailmas umbes 30 konfliktipiirkonnas kokku ligi 300 000 lapssõdurit.