1952 – Stahhanovlik lüpsja tungib mu lauta ning lüpsab mu lehma tühjaks, jättes alles palja naha. Ostan püssi, ja seda lähebki varsti vaja, sest stahhanovlik korstnapühkija üritab läbi korstna tervet mu tuba mööblist puhtaks pühkida. Matan lontruse sohu.

1953 – Moskvas kasvab Jossif Stalini julmus nii suureks, et talle ei piisa enam teiste inimeste tapmisest – ta sureb ise! Eestis tuleb ingel kolme karjuse juurde ning ütleb "Teie vereimeja on otsad andnud!" Idamaalt saabuvad kolm kuningat Stalini laipa balsameerima. Piirivalve võtab neilt ära mürri ja ajab puskariks.

1954 – Metsavennad tulevad metsast välja. Mets jääb tühjaks ning hakkab tasapisi lagunema, sest pole mehekätt, kes oksad puu külge tagasi lööks ja õnarusi pahteldaks.

1955 – Sünnib uus ime – ühel hommikul avastab eesti talumees, et pisikesest nurgakapist vahib teda kena naisterahvas! Talumees paneb kiiresti püksid jalga, aga juba on naine kadunud ja kapist jõllitab tuppa Buratino! Talumees lööb koledat puumeest jalaga, Buratino põgeneb ning tema asemele ilmub kappi Valdo Pant. On sündinud Eesti Televisioon.

1956 – Stalini ausammas tõmmatakse Balti jaama juurest välja nagu pind tagumikust. Auk maa sees ajab veel tükk aega mäda välja ning sinna valatakse briljantrohelist.

1957 – Tiblade kiuste hakatakse rajama muuseume, kus elatakse nii nagu Pätsi ajal. Elan mitu kuud Vabaõhumuuseumis nagu sanatooriumis. Säärased oaasid keset punast kõrbe avatakse ka Vargamäel ja Mahtras. Enne muuseumisse minekut tuleb käimade otsa tõmmata hallid kotid, mis on täis eestiaegset õhku ja hävitavad saabaste küljest kommunismipisikud.

1958 – Maainimestele hakatakse sokutama Vene rublasid. Esialgu üritavad inimesed rämpsust kiiresti vabaneda, vahetades seda viina ja kõige muu vastu, kuid rublasid tuleb aina juurde ning talumehed upuvad nendesse. Neile kasvavad lõpused ja nad muutuvad sovhoosnikeks.

1959 – Traagiline aasta. Fidel Castro vallutab Kuuba ning hakkab saatma Eestisse koledaid rohelisi apelsine.

1960 – Maailma avalikkust vapustab Nikita Hrushtshov, kes asetab söögilauale kingades käed! Hiljem valab ta endale sabaga viina ja närib hambuliste kannikatega kanaliha! Kõige krooniks nuuskab ta nabast tatti! Nüüd alles näevad lääneriigid, millised elukad elavad tiblade impeeriumis!

1961 – Gagarin õpib lendama! Enam pole lootustki sügisel kirsisaaki saada, sest tibladest kosmonaudid, kellest laotus kihab, söövad marjad juba toorelt ära. Paar tükki õnnestub mul küll alla lasta, aga katsu sa tirtsuparve peatada...

1962 – Ka ameeriklased õpivad lendama! Nüüd on ka ploomid p...s.

1963 – Kennedy lastakse maha, kuid atentaat Miki-Hiirele nurjub, sest hiir pole päris, vaid joonistatud. Valge kinolina tulistatakse küll ribadeks, ent Miki trallitab ikka edasi. Ameeriklased otsustavad edaspidi endale ka presidendid joonistada, nii on ohutum. Disneylandis pannakse vastav tehas tööle.

1964 – Tartus Uku Masingu keldris sureb viimane jõuluvana, keda Masing on näärivanade eest varjanud 24 aastat. Tänutäheks ühe jõuluvana päästmise eest ehitatakse Rovaniemisse Masingu näoga lumememm.

1965 – Tallinna tänavatele ilmuvad värdjaslikud sarvedega bussid, keda hüütakse trollideks. Nad on Moskva kuulekad teenrid ja nende ülesanne on puhastada kesklinn eestlastest ning vedada nad kõik Mustamäele.

1966 – Vastukaaluks tiblade püüdele ajalugu võltsida sünnib Eestis mälumäng. Kuna kirja pandud sõna ei saa usaldada, saavad inimestest elusad entsüklopeediad, kes käivad faktidest taarudes mööda uulitsat. Kõige paksem entsüklopeedia on Hardi Tiidus. Et tiblad teda üles ei leiaks, peidab ta end habemesse.

1967 – Tiblad mõtlevad välja uue jälkuse – kvaliteedimärgi. Seda topitaks igale poole. Lähed näiteks sööklasse, sööd suppi ja vaatad, et mis seal küll ujub, tundlad ja karvad õieli? Muidugi kvaliteedimärk! Süda läheb pahaks...

1968 – Brezhnevil käivad neelud ühe tubli Dubceki järele, aga ainus koht, kust seda vabalt saada, on Praha. Vene tankid käivadki seal ära ja toovad Dubceki Moskvasse. Brezhnev sööb, joob ja kiidab.

1969 – Üks loll ronib Kuu peale ja saab ainult suure hädaga alla tagasi.

1970 – Siberist leitakse kole loom – pool inimene, pool ahv, karvane ja tige. Teda hakatakse kutsuma Potsatajaks. Olend saabub Moskvasse ja tõuseb seal suurde ausse. Tema pulmi leedi Genaga näitab Vremja tervele Nõukogude Liidule.

1971 – Lahemaale rajatakse rahvuspark, kus leiavad rahuliku pelgupaiga need looma- ja taimeliigid, kes ei soovi teenida tiblasid. Nii tulevad täies koosseisus Lahemaale kõik Eestimaa mustikad. Lahemaal pesitseb ka Eesti viimane metsavend August Sabbe, kellelt loodetakse ka järglasi, kuid kelle munad sööb ära kajakas.

1972 – Jaan Talts võidab tõstmises kuldmedali. See näitab, kuivõrd oli elu tiblade impeerimis muust maailmast maha jäänud – seal tõstsid sääraseid raskusi kraanad, meil pidi aga neid ubima vaene Talts.

1973 – Ettevõtlikud inimesed rajavad Tallinnasse Viru hotelli nimelise ümbertöötamistehase. Ühest otsast pannakse sisse soomlased, teisest otsast võetakse välja kilekotte, pastakaid ja teksapükse.

1974 – Ühes väikeses vene külas postitatakse suur pruunist jõupaberist ümbrik, mille peale on kirjutatud "Maale. Vanaisale". Ebamäärane aadress tekitab segadust ja kiri ringleb kaua ja paljudes maailma maades, kuid vanaisa ei leita. Lõpuks läheb ümbrik katki ja sealt pudeneb välja kirjanik Solzhenitsõn. Talle antakse Nobeli preemia.

1975 – Moskva rongiga Tallinnasse saabuvad elukad kannavad siit minema, mida aga kätte saavad. Koos vorsti ja hakklihaga tiritakse tiblade sumadanides Venemaale ka Jaak Joala ning Tõnis Mägi. Nad peavad seal kaua laulma, enne kui tagasisõiduks vajalik raha koos.

Potsataja ja leedi Gena abi-

elu puruneb. Gena hukkub teerulli all ja temast jääb järele märg plekk.