Ivan Orava sajand: teine veerand
1926 – Sajandeid eesti talutaredes seisnud kummalised kastid, mida siiani kasutati leivalõikelaudadena ehk kapsatünni pressideks, hakkavad korraga kõnelema! Alguses on rahvas paanikas, kaitseliitlased tulistavad kummalisi kaste kaheraudsest, kuid viimaks harjutakse. On sündinud Eesti Ringhääling.
1927 – Tammsaare avaldab "Tõe ja Õiguse" esimese osa. See osutub kohutavalt menukaks, rahvas loeb ja naerab Tõe ning Õiguse naljakaid vempe. Menust tiivustatud Tammsaare kirjutab koguni neli järge. "Tõde ja Õigus matkal", "Tõde ja Õigus võõrleegionis", "Tõde ja Õigus teevad sporti" ning "Tõde, Õigus ja valge naine".
1928 – Tartu Ülikooli taga avatakse jõulude puhul päkapiku kuju. Naljahambad hakkavad pöialpoissi hüüdma Gustav Adolfiks.
1929 – Maailmas koguvad kuulsust Eesti peekonid. Tallinna saabub üha rohkem näljaseid peekonituriste, kes võtavad jaamast voorimehe ja käsivad end viia lõbusate peekonite manu. Isegi Pariisi bulvarilehed reklaamivad Eesti peekoneid kui maailma rasvasemaid.
1930 – Soola otsiv Mahatma Gandhi läbib oma pikal teekonnal palju maid ning jõuab viimaks Eestisse. Kuna tal pole pükse jalas, pistab Eesti politsei ta soolaputkasse. Gandhi on õnnelik ja aurutab söögiks antud heeringast soola.
1931 – Eesti muutub üha jõukamaks ning kaunimaks. Kui Oleviste kiriku torn põlema läheb, näevad kõik selles pimestavas valguses, kui ilus on nende isamaa!
1932 – Tartu Ülikool saab 300-aastaseks. Ülikooli peahoonele kingitakse kuus keppi, millele vanake saaks toetuda. Aulast viiakse välja hemorroidid.
1933 – Eestis kogub jõudu vapside liikumine. Tegemist on Vabadussõja veteranidega, kes käivad mööda linna ja näitavad kõigile oma sõjaaegseid fotosid. Oktoobris kuulutavad vapsid välja koguni slaidiõhtu! See on viimane tilk rahva kannatuse karikas. Päts võtab võimu enda kätte, slaidiõhtud keelatakse.
1934 – Õndsus Eesti Vabariigis kasvab piirituks. Merelt sõuab Eestimaa randa tonnide viisi mererohtu ja adru, et samuti sellest ilust osa saada. Pätsi käsul mererohi kammitakse ja seotakse patsi.
1935 – Iga eestlane saab eesti nime. Medvedjevist saab Päts, Sukinsõnist Tõnisson, Loshadist Laidoner. Mina, tsaariaegse passi järgi Ivan Belkin, võtan nimeks Orav, oma mälestusteraamatu "Ivan Belkini jutustused" nimetan ümber "Ivan Orava mälestusteks".
1936 – Berliini olümpial murrab Kristjan Palusalu maha kõik, kes ette satuvad, raiub end läbi piirivalve ning toob Eestisse suure hulga kulda. Laidoneri käsul läheb teda Balti jaama vastu võtma terve armee, kuid Palusalu lõhub ennast sellestki ahelikust läbi ning kaob oma kullaga jumal teab kuhu.
1937 – Saksamaal plahvatab president ja tsepeliin Hindenburg. Uueks presidendiks ja tsepeliiniks saab Adolf Hitler. Juudid sellega sõita ei tohi.
1938 – Tshehhimaa kaotab osa oma territooriumist. Ta pakub leidjale lehes suurt vaevatasu. Päts, hea hing, lähebki kohe kadunud maatükki otsima, aga leiab ainult maasikaid, mida jagab külalastele. Lõpuks selgub, et tshehhide maa on sakslaste käes, aga need ei anna seda tagasi.
1939 – Tsepeliin Adolf Hitler sõuab Eesti kohale ja pakub baltisakslastele sooduspiletit. Kõik fritsud lähevadki õhusõidule ja Hitler viib nad Saksamaale.
1940 – Tammsaare peiedel ajab vintis Tõnisson ümber nugade, kahvlite ja lusikate vaagna ning kõik söögiriistad pudenevad põrandale. Vanarahva tarkuse järgi tähendab põrandale kukkunud nuga, et sulle tuleb külla mees, kahvel – et tuleb naine ja lusikas toob külla homunkuluse. Lusikaid pudeneb põrandale kõige rohkem ja näe – homunkulused ongi kohal! Eestisse tulevad tiblad.
1941 – Algab Teine ilmasõda. Eestlastel on valida, kas kanda Vene või Saksa mundrit. Üldiselt meeldib inimestele rohkem Saksa rätsepate töö, kuid ka Vene soojad läkiläkid ja tugevad kirsad leiavad poolehoidjaid. Eestlaste riidekapid täituvad uute rõivastega.
1942 – Neli vene armees teenivat eesti poissi otsustavad ajaviiteks luua ühe moodsamat muusikat esitava ansambli. Selle nimeks saab Jaroslavli Kunstiansambel. Esimene suurem esinemine leiab aset Velikije Lukis, menu on tohutu.
1943 – Jaroslavli Kunstiansambli bassimees sureb granaadikillu üledoosi tõttu. Tema asemel hakkab bassi mängima noor Jüri Järvet. Noored sõdurid lasevad oma soengud lõigata samamoodi nagu jaroslavlastel.
1944 – Kunstiansambel annab grandioosse kontserdi Sinimägedel. See saab ka ansambli luigelauluks. Sisemised vastuolud lõhestavad kuulsa neliku. Mitmed eesti muusikasõbrad, kes ootasid kannatamatult, millal kunstiansambel Eestisse jõuab, sõidavad meelehärmist Rootsi ABBA-t kuulama.
1945 – Tsepeliin ja kantsler Adolf Hitler plahvatab Saksamaal, mistõttu Saksamaa läheb pooleks. Tiblad, kes on Eestist lahkudes salamahti sihvkasid maha pudistanud, tulevad sama rada pidi jälle tagasi.
1946 – Maailm on sõjast kurnatud. Paljud eestlased elavad metsas. Ameerikas mõeldakse välja bikiinid, et naisterahvaste peale vähem riiet kulutada. Saksamaal Nürnbergis mõistetakse surma paks Göring, kes palju sööb.
1947 – Nälginud ja pesemata Eestile kasvab selga esimene kolhoos. See teeb valu ja sügeleb ebameeldivalt.
1948 – Punaseid ja mädaseid kolhoose kasvab järjest juurde, tiblad patseerivad mööda uulitsat ning igal sammul võid sa parteisse astuda. Seda on aga raske maha pesta, sest vett antakse ainult talongidega.
1949 – Ilmsüüta loomadelt võetakse ära nende kodused vagunid ja topitakse neisse eesti inimesed. Vägisi pähe määritud turismireis viib õnnetud kaugesse Siberisse. Tagasi jõuavad nad alles aastate pärast ning hakkavad näitama Siberis tehtud fotosid ja pidama slaidiõhtuid. (See on Eestimaal ikka ja jälle korduv needus!)
1950 – Tartust kaob Kalevipoja kuju. Keegi ei tea, kuhu koljat jäi, kuid kurjad keeled kõnelevad, et kadumispäeva õhtul nälginud tudengid Pälsoni tänava ühiselamus midagi õige hoolsalt hakkisid, küpsetasid ning raginal sõid...
