Ivo Saarma: emakakaelavähi ennetamine võiks olla iga naise südameasi
•• Miks on oluline end emakakaelavähki tekitavate viirustüvede vastu vaktsineerida?
Emakakaelavähil on Eestis naiste pahaloomuliste kasvajate hulgas üsna kõrge suremuse näit. Teada on, et seda tekitab inimese papilloomiviirus (HPV – toim). See on äärmiselt nakkuv sugulisel teel leviv viirus, mille kandjateks võivad olla nii mehed kui ka naised. Uuringud näitavad, et 60 protsendil naistest esineb viirus juba viie aasta jooksul pärast suguelu alustamist, isegi juhul, kui elatakse suguelu ühe partneriga. Papilloomiviirusel on leitud üle saja viirustüübi. Ohtu kujutavad neist paarkümmend, mida nimetatakse kõrge vähiriskiga tüüpideks. Arvatakse, et suur osa emakakaelavähkidest on põh-justatud kahest tüübist, need on HPV 16 ja HPV 18.
•• Vaktsiin tagab immuunsuse nende kahe viirustüübi vastu?
Jah. Arvatakse, et emakakaelavähk on seotud 70 protsendil juhtudest just nende kahe tüübiga. Sageduselt järgmised on HPV 35 ja HPV 52, loetelu võiks jätkata, kuid need mängivad juba vähem rolli.
•• Nende vastu vaktsineerida pole võimalik?
Ei. Ehkki, üha enam ollakse arvamusel, et need mõlemad vaktsiinid, mis ka Eesti ravimiturul ringi liiguvad, annavad kaitse ka paljude teiste tüüpide suhtes. Üheselt pole seda veel suudetud tõestada.
•• Millises vanuses tuleks end vaktsineerida?
Vaktsiin tagab kõige efektiivsema kaitse, kui vaktsineerida juba noores eas enne suguelu alustamist, järelikult vanuse-rühm 13–18. Keelatud ei ole ka varem. Teine vanuserühm, kellel on soovitatav vaktsineerida, jääb vahemikku 25–40 eluaastat. Pärast 40. eluaastat vaktsineerimise efektiivsus langeb. Mina soovitan vaktsineerida siiski nii kaua, kuni elatakse suguelu.
•• Vaktsiin ei taga immuunsust kõrge riskiastmega HPV-viirus-tüüpide vastu juhul, kui neid vaktsineerimishetkel kantakse. Kas oleks mõistlik end enne vaktsineerimist kontrollida lasta? See maksab ju 5000–6000 krooni…
Kui vaktsiin tuli kasutusse, siis sellest räägiti, et kas on mõtet kõigil teha. Praegu ollakse seisukohal, et see pole vajalik. Viiruse saamine ja selle taandumine on ajafaktoriga piiritletud. Te annate testi, mille vastus tuleb kahe nädala pärast ja selleks ajaks on teil võib-olla olnud partner, kes on teid nakatanud. Kui on tõesti olnud palju seksuaalpartnereid või patsiendil on juba tuvastatud mingi rakumuutus, mis on ta ära ehmatanud ja mistõttu soovitakse end vaktsineerida, soovitan tõesti igaks juhuks enne testida, kas ollakse kõrge riskiastmega viirustüüpide kandja või mitte.
•• Vaktsiin tehtud. Emakakaelavähi pärast pole enam mõtet muretseda?
Pärast vaktsineerimist tuleb jätkuvalt kontrollis käia. Vaktsiin ei anna sajaprotsendilist garantiid, sest leidub ka teisi viirustüüpe.
•• Millal tuleks anda emakakaela rakuproov?
Naine võiks hakata andma emakakaela rakuproove alates 20. eluaastast. Esimesel paaril aastal iga aasta tagant ja kui proovid on korras, siis piisab täiesti iga kahe aasta tagant, kuni 70. eluaastani välja.
•• Kas naine peaks avaldama ise soovi või teeb ettepaneku tavaliselt günekoloog?
Eestis toimuvad riiklikud skriiningud ehk sõeluuringuprogrammid. Kutsutakse välja teatud vanusegruppi kuuluvad naised. Tavaliselt vanemad kui 20-aastased, sest emakakaelavähi esinemissagedus vanusega mingil määral tõuseb. Ehkki on teada, et vähk on tänapäeval ka oluliselt noorenenud. Skriining-rühmadele on testimine tasuta. Kui naine pole kutset saanud, ei maksa seda ka ootama jääda. See võiks olla iga naise südameasi, et rakuproovi testi tuleks teha iga kahe aasta tagant. See tagab kindlustunde ja selle, et me saame sekkuda juhul, kui on probleeme.
•• Tehakse PAP-test ja avastatakse, et patsient kannab kõrge riskiga HPV-viirustüüpi. Mis edasi?
Kui kuuldakse kaht sõna – vähk või vähirisk –, hakkab korraga kõigil väga kiire. Siin on süüd ehk omajagu ka meedikutel. Soovitan kõigepealt kuulata rahulikult arsti. Kõrge riskiga viirustüübi kandjatest tekib võib-olla sajast kümnel lõpuks vähk. Viiruse kandmisest kuni vähi tekkimiseni kulub umbes kümme aastat. Kõrge riskiga viirustüübi kandjad peaksid käima korrapäraselt tervisekontrollis. Piisab, kui viirusekandjatele tehakse PAP-test kord aastas. Õnneks on võimalik iseeneslik tervistumine. Mõne aja pärast võib viirus organismist kaduda ja siis saab vaktsineerida. Vähk ähvardab ainult neid, kelle organismi jääb viirus püsima. Mida noorem patsient, seda väiksemat ohtu viirus endast kujutab. Kindla sagedusega tuleks võtta ka emakakaela rakuproove, kergete rakumuutuste korral tänapäeval radikaalselt ei sekkuta. Väga sageli selgub, et kerged muutused emakakaelal on kahe aasta pärast kadunud. Lahkub viirus, lahkuvad ka muutused ja naine paraneb. Suur osa haigustest paraneb ka arstideta, õnneks. Muidu inimkonda ei oleks.
Tasub teada!
Kuidas haigust ära tunda?
•• Kindlaid vähile ainuomaseid tervisevaevusi pole.
•• Sagedasemad kaebused, mis võivad esineda emaka-
kaelavähi korral on:
– ebaregulaarne veritsus
tupest;
– veritsus pärast seksuaalvahekorda;
– kaua kestev menstruatsioon (üle kümne päeva);
– ravile allumatu, sageli
halvalõhnaline voolus.
