Loomulikult ei mõelnud ma siis sellele, et täiuslikud joonisnaised sünnivad meeste ilukummardavast sulest, kuid peibutavaid näiteid võib tuua teisigi: Ariel animatsioonist “Väike merineitsi”, Lara Croft arvutimängust “Tomb Raider”. Püüd joonisnaise täiuse poole võib lõppeda sama kurvalt kui “Ikarose ja Daidalose” lugu. Kuid tõele au andes on teismelise neiu täiskasvanud minal hoopis teine jumal kummardada. Või kurat. Nimelt piitspeened staarid ja staarikesed, kes üha uusi ohvreid kõhnusekultusele meelitavad. Aga mitte täna. Mitte selles loos.

Tervis

Enam kui ilu kummardab kaasaegne ühiskond tervist. Sestap on ilusad ja (elu)terved naised rohkem kui in ning valdav enamus eevatütreid armastab samastuda 21. sajandi musternaisega – sportliku, iseseisva, kena ja energilise kamraadiga, kes paneb nii kontsa kui tennist. Ihalus on vastastikune, sest ka kaasaegne mees leiab taolise tulesädeme ahvatleva olevat. Palun väga, näidispaar Brad Pitt ja Jennifer Aniston.

Kinoekraanil on too terve füüsisega sale uue aja naine laialt levinud. Kohtume nendega peamiselt romantilistes komöödiates. Nagu Julia [[2]] Roberts filmis “Põgenev pruut”, Meg Ryan filmis “Sulle on sõnum”, Cameron Diaz “Charlie inglites”, Gwyneth Paltrow filmis “Uksed sulguvad”, Penelope Cruz filmis “Kõik minu emast”, Jennifer Aniston seriaalis “Sõbrad” ja Jenna Elfman “Dharma & Greg”-is. Lisaks ühistele optimismist täidetud omadustele ja sellega kaasaskäivale võrratule naeratusele on igal sellisel daamil ka mõni päris oma trump varuks. Robertsi kaubamärk on sasine lokikuhil, mille alt ta oma pähklisilmadega piiluda armastab. Ryan on juuksurite nuhtlus, sest just tema pildiga pidavat kliendid kõige sagedamini juuksurisalonge ründama. Diazil on kõige asuursemad silmad, mida eales nähtud. Preili Paltrow võib sadada mistahes peole meigita/soenguta ning ikka väga kiirgav välja näha. Pr Brad Pitt peaks oma juuksed küll megasuurele summale kindlustama, sest tema soengut matkitakse kogu ilmas. Penelope võiks kindlustamist kohe varvastest alustada, sest nii jumalikku olevust võiks vaadata isegi mõnes Steven Seagali nüris action-filmis. Või Michael Boltoni videos. Või mõlemas korraga. Ja Jenna Elfman. Endine baleriin. Omab sellist säärepaari, et võiks ainuüksi jalgadega terve varanduse kokku ajada.

Seks

Seksapiilsust on aegade algusest peale seotud ohuga. Sestap kaunistavad kinoilma kõige külgetõmbejõulisemad staarid pigem thrillereid ja adrenaliinist pakatavaid action-filme kui lõbusaid armastuspildikesi. Neid iseloomustavad kasjad liigutused, looritatud pilk ning mis seal salata… kergelt kiskjalik, sestap kahtlemata ohu aroomiga aura, mis ähvardab igal vähegi nõrgema vastupanuvõimega isandal mõistuse peast viia. Põnevaks teeb asja see, kuidas erinevad naised jumalalt saadud omadust tarvitavad.

Jultunuimad neist on oma seksuaalsusest vägagi teadlikud ning kasutavad seda ääretult valusate võtetega ära (nt Angelina Jolie mistahes filmis, kus teda näinud oleme).

[[3]] Teised armastavad peitust mängida ning teevad näo nagu poleks neil õrna aimugi, millega neid õnnistatud on. Mõelgem kasvõi Liv Tylerile filmis “Süütust näpates”. Kolmandad küll teavad, millist mõju nad meestele avaldavad, kuid on liiga mugavad, et järsult rünnata, ning lasevad oma seksuaalsusel võikreemina ohvrile peale valguda. Sedasi armastab meelt lahutada Jennifer Lopez (“Püünis”, “Üle mõistuse”).

Jääb veel neljas tüüp, kelle austajad on n-ö interseksuaalsed. Need tüdrukud meeldivad lõvisüdamega meestele ja oma isiklikku seksrevolutsiooni läbiviivatele naistele. Näiteks Gina Gershon (“Kahe/Võitlus”).

Ulme

Tabamatu ilu ja ebamaisus on täna – originaalitsemise kuldajastul – väga hinnas. Müstika, ulme... isegi horror, kui ekstreemsusteni minna. Seda voolu esindavaid neidiseid iseloomustab kõige enam äärmuslikkus. Nende ilu on äärmuslik, nende olemus on ulmeline ja aura ebamaine. Jääb mulje, nagu võiks taolise naise pilk su horoskoobi märgi ära muuta, su saatusega mängida, su nime vahetada.

Kõige hinnalisemad “nõiad” on hetkel Hollywoodis lummavalt läbikumava ihuga Julianne Moore (“Magnoolia”), maagiliste silmadega Uma Thurman (“Gattaca”), transilvaania hammastega Patricia Arquette (“Kadunud kiirtee”), üdini nõiduslik Milla Jovovich (“Jeanne D’Arc”), silmanähtavalt kummitustest vaevatud Winona Ryder (“Dracula”), normaalsuse maski taha peituv salapärane Joan Cusack (“Arlingtoni tee”) ja kõikide shamaanide ülempreester Tilda Swinton (“Paradiisirand”).

Küpsus

Küpset naist peetakse iga täiskasvanud mehe parimaks võimalikuks partneriks siin elus. Asjal on juures üks nõks. Mitte iga mees pole sellise naise õnne sepp ega sobiv paariline. Selliste naiste elus tuleb tihti ette argade meeste äravoolu ja rumalukeste loomulikku kadu. Küpsust iseloomustab võime sellel kõigel sündida lasta ja võibolla et kaasagi aidata. Ikka helgema äraolemise nimel.

[[4]] Kui pilk jällegi kinoekraanile heita, näeme seal Sharon Stone’i (“Muusa”), Michelle Pfeifferit (“Meie lugu”), Rene Russot (“Thomas Crowni afäär”), Lena Olini (“Hamilton”), Kristin Scott Thomast (“Inglise patsient”) ja võibolla ka Jodie Fosterit (“Kontakt”). Taolised naised ei tõesta end litrite ega liibuvate jeansidega. Neil on kõigutamatu enesekindlus ja väljakujunenud stiil ning ei mingit õpitud abitust (Marilyn Monroe), piiksumiseni kõrgendatud häält (Pamela Anderson) ega uimasti- ja viinaprobleeme (Elizabeth Taylor). Need naised on power, kuid mitte valtsitud raud nagu Marlene Dietrich.

Kuld

Lõpuks jõuan ka oma lemmiknaiseni suurel ekraanil. Bette Midler on too särav staar, diiva, bitch ja nurruv kiisuke ühes isikus. Kes tahab tema fenomenist osa saada, teeb järgmise harjutuse: Astu ilma puusi hööritamata kiirel ja NB! krapsakal sammul (isegi kui see totter välja kukub) mööda sirget joont. Liiguta õlgu järsult paremale ja vasakule.

Bette Midler on naine, kelle puhul ei saa rääkida imekenast näost ja ideaalsest kehast ega muust, mille poole meie hull aeg meil tüürida laseb. Sellest hoolimata on too magneetiline naine nii mõjuv, nii sharmantne ja nii naljakas, et lõpetan loo siinkohal ära ja lähen vaatan mõnd Midleri filmi.

Aigi Vahing