28.01.2013, 05:00
Jaanuari neljas nädal: arglik kevadesosin
Idakaar lööb õhetama, päike pistab oma nina lumeteki alt välja. Tõuseb, ringutab ja hingab maale sooja hinguse – hingeudu jookseb üle väljade ja kastab kõrred otsekui suhkrusse.
FOTO:
Veel tunnike hiljem on kollane päikeseketas kerkinud õige veidi kõrgemale, enam kõrgemale ta praegu ei tõusegi. Just nii kõrgele, et paistab otse silma sisse hommikusele kõmpijale, poeb sisse maja aknast, äratab gripiviiruse käes vaevlevad lapsed ja kõneleb: „Pidage vastu, vastlapäevast lihavõteteni on vaid nelikümmend päeva – hiljemalt märtsi lõpuks toon teile lõolaulu ja sinilillesilmad. Kevad ei ole mägede taga, vaid peagi sulavate hangede taga. Veel üks veebruarikuine krõpskülm ja ongi kõik!”