Päeva esimene telefonikõne võikski alati olla nii meeldiv. Kirjastaja Tiina Ristimets teatab, et minu trüksisoe " Seeneaabits" ootab mind tööl, Mamo kohvikus. Minu kätte jõuab see kahjuks alles õhtul, sest päev möödub TV 3 stuudios, saate “Mehed ja naised” lindistusel. Lindistus on pingeline aga lõbus, eriti tore on seltskond. Eriti Kertu, kellega koos vaid mõni nädal varem sai RMK esimesel eestit piirist piirini läbival matkarajal kilomeetreid mõõdetud.
Kohe peale lindistust saavad imekiirelt metsariided selga, lennuga Mamost läbi, jooksupealt söödud hiline lõuna, raamat kotti, lapsed, ema ja toidumoon auto peale ning ruttu maale. Terve tee vaatan murelikult kuidas päike üha madalamale silmapiiri poole vajub. Kas tagasiteel ikka jätkub veel valgust, et seenemetsa minna? Kui ma siis väljavalitud metsatuka juures peatun, riivab päike juba puulatvu, pealegi on juba esimeste sammude järel selge, et see on ikka sulaselge riisikamets. Ja nii varakult riisikaid ju ei saa! Minu nädalavahetusel tehtud seeneseire Kaberneeme kandis oli küll positiivne aga sealsetes valgusküllastes männimetsades kasvavadki varajased kukeseened, pilvikud ja kitsemamplid. Orienteerun ruttu ümber ja korjan suure kimbu karikakraid, punet, raudrohtu, ilusaid takjaid ja hulgim erinevaid kellukesi. Just enne auto juurde jõudmist peaaegu komistan täiuslikule kännumamplite pesakonnale. Terve kännutäis imemaitsvaid seenenööbikesi!!!
Õhtul, kui ma “Seeneaabitsat” esimest korda läbi sirvin, lõhnab kogu korter seenesupi ja pune tee järele.

Teisipäev,14.08.

Hiirvaikses korteris ärgata on ehmatav. Just! Poisid on ju maal.
Telesaate “Tantsi tagunik trimmi” Soome versiooni produtsentidega lepime kokku, kuidas saates osalejad hakkavad käima Mamo kiirtoidukohvikus tervislikke lõunaid söömas. Samuti luban anda osavõtjatele väikese loengu, kuidas ennast motiveerida jätkama tervislike toitumisharjumustega ka peale saate lõppu. Muidugi läheme ka kõik koos metsa seenele. Hiljemalt septembris.
Siis kiire ja tegus lõuna Tornimäe Mamos koos Tervise Arendus Instituudi kampaania "Sööme ära" vedajatega. Kampaania raames julgustatakse kõiki proovima köögiviljarikkaid toite. Mina panustan omalt poolt viie roaga, mille valmistamine ilusti linti võetakse ja toitumine.ee lehele üles riputatakse. Näha saab seda küll alates 17. septembrist.
Õhtuks ostab suur tütar Mona meile kinopiletid. "Kuutõusu kuningriik" on värske, inimlik ja liigutavalt naljakas retrolugu varateismeliste laagrielust. Imeline ravi küünilisuse ja depressiivsuse vastu ning muusika, mis naelutas kuulama tiitrite lõpuni.
Kinost koju tulles näitab tütar "Rahva Raamatu" aknal "Seeneaabitsat". Eestis käivad asjad ikka kiiresti!

Kolmapäev, 15.08.

Nädala selgroog saab murtud töö tähe all. Mamo mõlema maja kokkade ja tootmisjuhiga arutame läbi kogu seenehooaja menüü. Nimekirja saab ligi paarkümmend erinevat seenerooga. Eelnevatel aastatel olen jõudnud kõik vajaminevad seened ise metsast ära tuua, sellel aastal on aga planeeritavad toidukogused juba nii suured, et pean vist abiväge metsa kaasa võtma. Otsustame ka ära, millal kogu meeskonnaga Haapsalu kanti seenele läheme. See on meil traditsiooniks. Vanemad olijad õpetavad uuematele seente tundmist ja toiduks valmistamise kunsti.
Õhtul külla tulevate sõprade jaoks ostan turult head paremat. Väikeseid aga magusaid hiliseid maasikaid, hirmvärsket salatit ja aedubasid. Kukeseened paistavad väsinud ja liivased. Otsustan hoopis homme ise seenele minna.
Õhtu sõpradega ja hea söögiga libiseb märkamatult öösse. Mängime veel keskööni lauamänge. "Carcassonne" on meie vaieldamatu lemmik.

Neljapäev, 16.08.
Otsustan, et vaikses korteris on tõhusam tööd teha, kui kontoris ja jään koju. Keskpäevaks olen läbi töötanud enamuse vastamata meilidest ja kokku leppinud. millest räägin loengutes EBS Ärikorralduse esimese kursuse üliõpilastele. Täitsa tubli :)
Kiire trenn enne lõunat ja siis kohtuma “Seeneaabitsa” kirjastaja ja pressiesindajaga. Teeme plaani, millal ja kuidas ma seenevaimustust sügise jooksul levitan. Tundub, et sellel sügisel tuleb mul päris palju seentest rääkida ja seenel käia. Aga see on ainult tore. Rõuge seenenädalale minekut 3.-8. septembril lausa ootan.
Veel eile oli plaan koos sõbranna Kadre ja tema kutsaga seenele minna. Kraadiklaas näitab 23 varjus ja päike särab armutult. Selge! need üksikud seened, mis peale eelmisi suuremaid vihmasid ninad välja torkasid on kas ära korjatud, kuivanud või ussitanud. Paneme seenelemineku plaani ootele järgmiste suuremate vihmade saabumiseni. Lähen hoopis oma hea sõbra ja väsimatu seeneküti Reimo sünnipäevale. Tore on suure seltskonnaga Hunti mängida.

Reede, 17.08.

Hommik tuleb kiire, sest juba lõuna paikku väljub minu lend Londonisse. Tean, et mu kallil abikaasal Tanelil on meie pulmaaastapäeva tähistamiseks midagi plaanis, seetõttu lendavad kohvrisse ainult siidikleit ja kontsakingad. Valjudes haaran aknalaualt kaasa ka priske kodumaise küüslaugu sibula. Londonis müüakse enamjaolt ainult jubedat Hiina oma, see ilusa suvise toidu sisse kull ei kolba.
Võtan lennule kaasa salati ja juba olengi lennujaamas. Kui lennuk õhku tõusmiseks hoogu võtab, sabistab väljas vihma. Tore, järgmisel nädalal saab siis ehk ka seenemetsa.