JÄRJEJUTT (13): Aleksandr Litvinenko, Juri Felštinski: FSB laseb Venemaa õhku
Kas vastab tõele, et pärast seda, kui Moskva lennujaama kriminaalmiilits oli A. Janini vastu algatanud kriminaalasja nr 1646 Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahvi 218 4.1 alusel, saabusid kohale kaks FSB Moskva ja Moskva oblasti osakonna töötajat ja üks neist, Eduard Abovjan, nõudis Janini vahi alt vabastamist? Kas polkovnik Abovjan rääkis tõtt, kui väitis, et Janin täidab oma otsese ülemuse Semenjuki ülesannet ning sellest on teadlik ka Venemaa Föderatsiooni FSB ülema asetäitja ning FSB Moskva ja Moskva oblasti valitsuse ülem kindral Trofimov? Kas polkovnik Abovjanil on vaba juurdepääs eritehnikale, sealjuures seadmele Gratš-Granit? Milline seos on Abovjanil ja Mosinraštšoti pangal ning Tverskoje Pivo tehasel?
6. Kas vastab tõele, et Moskva Põhjarajooni miilitsatöötajad pidasid 17. oktoobril kinni sõiduauto BMW 525 numbrimärgiga 41-34 MOK, mida kasutas juba minu mainitud Kublitski, keda kriminaalne ringkond tunneb eelkõige hüüdnime Vorkuta järgi? Kas kinnipidamise hetkel viibisid autos peale juhi ka kaks FSB Moskva osakonna töötajat: kapten L. Dmitrijev ja lipnik A. Dokuni, kellel puudusid sõiduauto kohta igasugused dokumendid? Kas need isikud vabastati kohe pärast FSB Moskva ja Moskva oblasti osakonna dokumentide esitamist? Austusega, Juri Štšekotšihhin, Venemaa riigiduuma kaitsekomisjoni liige.
Štšekotšihhini arupärimises figureerinud FSB polkovnik Abovjan töötas ebaseaduslike bandiitlike formeeringute vastu võitlemise komitees ja oli Lazovski kuraator FSB-s. Siseministri esimene asetäitja Vladimir Kolesnikov saatis 23. novembril Štšekotšihhini arupärimisele vastuse, kus oli kirjas: “Tõepoolest... Moskvas korraldatud relvastatud bandiitide püüdmise operatsiooni käigus peeti peale Lazovski kinni ka mõned FSB ja teiste eriteenistuste töötõenditega isikud. Lazovskit ja tema bande liikmeid süüdistatakse kümnes ettekavatsetud tapmises, mis on pandud toime Venemaa eri regioonides...” Niisiis hiilis Kolesnikov Štšekotšihhini küsimustele vastamisest kõrvale. Üle jäi vaid oodata kohut.
FSB ülem Kovaljov kohtus Štšekotšihhiniga kahel korral. Aasta lõpul saatis ta Štšekotšihhinile kaks vastustega kirja. Mõlema kirja sisu oli sarnane. Esimene kiri oli salajane ja see on hoiul riigiduuma arhiivis. Teise, avaliku kirja laskis Štšekotšihhin ajalehes avaldada: “Föderaalne julgeolekuteenistus teostas Novaja Gazetas ilmunud duumaliikme arupärimises esitatud faktide ja väidete kontrollimiseks ametkondliku juurdluse... Kontrolli käigus selgus, et mõnede julgeolekutöötajate tegudes on tõesti jälgitav teatav kõrvalekaldumine ametkondliku käitumise normidest. See ja mõne töötaja vähene kogemus võisid olla Teie kirjeldatud intsidendi põhjuseks.
Murelikuks teeb tõsiasi, et konflikti osalised töötavad õiguskaitseorganites. Kuid neist puudustest hoolimata on peamine probleem siiski lahendatud – Lazovski jõuk on likvideeritud...”
Kovaljovi ei häirinud FSB Moskva ja Moskva oblasti osakonna ja allilma koostöö, vaid MUR-i ja eriti Tshai tegevus. FSB töötajate tegevuses nägi Kovaljov vaid “ametkondlikest normidest kõrvalekaldumist”. Omamoodi on tal õigus. Põhimõttelist vahet eriteenistuste ja Lazovski ettevõtmistes ei olnud. Sestap ei saanudki Kovaljov aru, mida Štšekotšihhin temast õieti tahab.
Ametkondlikku juurdlust FSB muidugi ei korraldanud ja kedagi ei vallandatud. Abovjanil aidati nime muuta ning ta töötas rahulikult edasi. Kohtusse ja sõjaväeprokuratuuri materjale ei saadetud. Sõjaväe peaprokuröri abilt kindralleitnant G. Nossinilt saabus hoopis järgmine kiri: “Teie kirjas nimetatud FSB ohvitseride kriminaalasja algatamiseks puudub igasugune alus.” Ajalehe Kommersant Jumasˇkinit puudutavale küsimusele vastas FSB Moskva ja Moskva oblasti osakond ausalt, et too täitis Lazovski bandes eriülesannet. 1997. aastal jäi major Jumasˇkin siiski vahele. Moskva Taganski prokuratuur süüdistas teda tellimusmõrvade korraldamises. Paraku täitis ta ilmselt ka palgamõrvari teeneid osutades FSB eriülesannet, sest kriminaalasjast hoolimata jätkas ta tööd FSB Moskva osakonnas ning sai 1999.aastal isegi alampolkovnikuks.
Ainus, kes Štšekotšihhini kirja tõttu kannatas, oli FSB Moskva osakonna ülem ja Venemaa FSB ülema asetäitja Anatoli Trofimov, kes 1997. aasta veebruaris töölt kõrvaldati. Presidendi pressisekretär Sergei Jastršembski märkis, et Trofimov kõrvaldati töölt seoses “tema töös ilmnenud tõsiste vigade ning möödalaskmistega”.
Teise versiooni järgi vallandati ta just nimelt seepärast, et ta püüdis Štšekotšihhini kirjas esitatud väiteid ausalt kontrollida. Räägiti, et pärast kirja läbilugemist käskis Trofimov oma asetäitjal valmistada ette dokumendi, millega kavatses vallandada kõik kirjas nimetatud FSB töötajad.
Kuid lahti lasti hoopis Trofimov ise. Mõni aeg enne kirjeldatud sündmusi vahistati kaks tema alluvat, kes jäid kokaiini müümise katsel miilitsatele vahele. Trofimovi ülemused kasutasid puhkenud skandaali osavalt ära ning sundisid ta kaks päeva pärast narkodiilerite tabamist tagasi astuma.
