JÄRJEJUTT (14): Aleksandr Litvinenko, Juri Felštinski: FSB laseb Venemaa õhku
Mõni aeg enne kirjeldatud sündmusi vahistati kaks tema alluvat, kes jäid kokaiini müümise katsel miilitsatele vahele. Trofimovi ülemused kasutasid puhkenud skandaali osavalt ära ning sundisid ta kaks päeva pärast narkodiilerite tabamist erru minema. Peab rõhutama, et FSB seotust pommiplahvatustega ja süü tšetšeenide kaela veeretamist ei puudutanud Štšekotšihhini kiri ega ka ametnike vastused. Kohtus ei mõistetud süüdi ühtki eriteenistuse töötajat, keda prokurör Kolesnikov süüdistas üle kümne tellimusmõrva sooritamises.
31. jaanuaril 1997 astusid Lazovski ja Harissov Tverskoi kohtu ette. Istung kestis vaid kolm päeva. Kohtualuseid süüdistati relvade ja narkootikumide ebaseaduslikus omamises ning salateenistuse ametitõendite võltsimises. Keegi kohtunikest ei iitsatanudki terroriaktidest ega tellimusmõrvadest. Advokaadid märkisid õigustatult, et mingeid dokumente pole võltsitud – Lazovski ja Harissov kasutasid ehtsaid eriteenistuste ametitõendeid. Võltsimissüüdistusest loobuti. Tegelikult puudusid kriminaalasjas igasugused tõendid, mis tõestanuks, et Lazovski oleks kunagi valedokumente kasutanud (juba see fakt üksi viitab Barsukovi, Kovaljovi ja Lazovski organisatsioonide koostööle). Süüdistuskokkuvõttest kadus ka uimastite omamine, vastasel juhul oodanuks Lazovskit ja Harissovit süüdistused narkoparagrahvide alusel ja see poleks enam naljaasi olnud.
Lazovski advokaat Boriss Kožemjakin püüdis ka ebaseadusliku relva omamisest pääseda. Ta väitis, et kinnipidamise hetkel täitsid Lazovski, Harissov ja Jumaškin FSB antud ülesannet, mille tarvis väljastati neile ka relvad ning varidokumendid. Millegipärast ei äratanud kohtunik Jelena Stašinas huvi Lazovski ja FSB sidemed ning ükski eriteenistuse esindaja kohtusse ei ilmunud. Lõpuks jäid Lazovski ja Harissov ebaseaduslikus relvade omamises siiski süüdi ning neile mõisteti kaks aastat vabadusekaotust ja neljakümne miljoni rubla suurune trahv. Kuulanud kohtuotsuse ära, teatas Boriss Kožemjakin, et oli oodanud palju leebemat karistust. Karistust kandis Lazovski koos oma ihukaitsja Harissoviga (mis on kinnipidamisreeglite jäme rikkumine) laagris Tuula lähistel. Vanglas värbas Lazovski oma gruppi uusi võitlejaid, uuris piiblit ja kirjutas isegi traktaadi Venemaa ümberkorraldamisest. Kuna karistusaja sisse arvati ka eeluurimise all oldud aeg, vabanes ta veebruaris 1998.
Kuid pöördugem tagasi Tšetšeenia sündmuste juurde. 1996. aasta suveks oli Venemaa sisuliselt sõja kaotanud. Sõjategevus oleks tulnud peatada ja istuda separatistidega nõupidamiste laua taha. Eriteenistuste suurte jõupingutustega süüdatud rahvustevaheline konflikt ähvardas lõppeda rahulepinguga.
Selle ärahoidmiseks korraldas FSB Moskvas mitu terroriakti. Kuna eelnevad, inimohvriteta terroriaktid moskvalasi eriti ei liigutanud, asuti nüüd inimesi tapma. Pöörakem veel kord tähelepanu, kui õigel ajal toimusid Moskvas ja Tšetšeenias plahvatused sõjapooldajate jaoks ja kui ebasobival hetkel rahupooldajate jaoks.
Moskva metroo Serpuhhovski liini Tulskaja peatuses plahvatas metroorongi pooltühjas vagunis 1996. aasta 11. juuni õhtul pomm. Hukkus neli ja vigastada sai kaksteist inimest. Täpselt kuu aega hiljem, 11. juulil, hävitab pommiplahvatus Puškini väljakul liikuva trollibussi: kaheksa vigastatut. Järgmisel päeval, 12. juulil, kõlab plahvatus Miri prospektil 48. liini trollis. Haavata saab kakskümmend kaheksa inimest.
Linna peal liigub visalt kuulujutt, et tegemist on tšetšeenide rünnakutega, kuigi ühtki terroristi pole tabatud ning seega ei saa öelda, kas tegemist on tšetšeenidega või mitte. Moskva linnapea teeb viimases, trollibussi õhkimise paigas avalduse, lubades kõik tšetšeeni rahvusest isikud Moskvast välja saata. Kummastav avaldus, eriti kui arvestada, et uurimine pole veel alanudki, aga juba on tšetšeenid süüdlasteks tehtud ja kavatsetakse kogu täiega Moskvast välja saata.
Kuid ka teine terrorilaine ei muutnud rahva hoiakuid – endiselt oldi kindlalt sõja vastu. 1996. aasta augusti algul murdsid dudajevlased Vene armee rõngast läbi ja tungisid Groznõisse. Sama kuu lõpul sõlmisid Venemaa julgeolekunõukogu esimees kindral Lebed ja Tšetšeenia uus president Aslan Mashadov nn Hasavjurti leppe. Sõjapooldajad said lüüa. Pommiplahvatused Moskvas lõppesid. Need algavad uuesti siis, kui FSB alustab teist Tšetšeenia sõda.
Raske on öelda, kes täpselt FSB-st organiseeris 1996. aastal Moskvas plahvatusi. Lazovski istus arestikambris. Kuid pole kahtlustki, et sääraseid FSB kontrollitavaid gruppe oli veel ja mitte ainult Moskvas. Ajaleht Segodnja kirjutas 26. juunil 1996 ühest sellisest FSB-laste kriminaalsest jõugust Sankt-Peterburgis. See koosnes “peaasjalikult endistest KGB-lastest”. Asutades paar firmat, ei tegelnud endised tšekistid teps mitte ainult puhta äriga, vaid müüsid edukalt ka relvi, lõhkeainet ja narkootikume. Samuti toimetasid nad Saksamaalt Venemaale ärandatud BMW-sid ning Mercedeseid.
