JÄRJEJUTT (4): Aleksandr Litvinenko, Juri Felštinski: FSB laseb Venemaa õhku
Seda, et Groznõis purustati suurejooneliselt Vene soomustehnika, ei mõelnud välja tõepoolest Gratšov, vaid FSK direktor Stepašin ja FSB Moskva valitsuse ülem Sevastjanov, kes kureeris Dudajevi režiimi kukutamist ja vägede saatmist Groznõisse.
Need, kes analüüsisid Vene vägede hävingule määratud ja andetut rünnakut Groznõile, ei mõistnud provokaatorite peent poliitilist arvestust. Neile oli eluliselt tähtis, et tšetšeenid laseksid Vene kolonni efektselt puruks. Ainult nii oli võimalik provotseerida Jeltsinit alustama täiemahulist sõjategevust.
Kohe pärast hävingut pöördus Jeltsin avaldusega konflikti osaliste poole. Ja Kreml asus avalikkust sõjaks ette valmistama. Intervjuus agentuurile RIA Novosti teatas presidendi analüütilise keskuse juht Arkadi Popov, et Venemaa võib tekkinud konfliktis osaleda “sundrahutegijana”. Veel lisas ta, et president on selles küsimuses otsustavalt meelestatud. Juhul kui Jeltsin on sunnitud Tšetšeenia territooriumil välja kuulutama erakorralise seisukorra, kasutab keskvõim nn “piiratud sekkumise” taktikat, mille eesmärk on konflikti osalistelt relvad ära korjata. Selleks viiakse Tšetšeenasse Vene vägede piiratud kontingent (sama tehti kunagi Afganistanis ja me teame, mis sellest välja tuli).
Niisiis, toetades sõjaliselt ja poliitiliselt Dudajevi opositsiooni, kavatses FSK alustada tšetšeenide vastu täiemahulist sõda, kusjuures avalikkusele serveeriti seda kui rahumissiooni.
Tšetšeenia tõlgendas Jeltsini avaldust ultimaatumi ja sõja kuulutamisena. Tšetšeenia valitsuse pöördumises nimetati Jeltsini avaldust ja seal sisalduvate ähvarduste võimalikku elluviimist rahvusvaheliste normide rikkumiseks ning nad jätsid endale õiguse adekvaatseteks vastumeetmeteks. Venemaa kavatsust kehtestada Tšetšeenia territooriumil erakorraline seisukord nimetati valitsuse pöördumises “varjamatuks sooviks jätkata sõda ning sekkuda teise riigi siseasjadesse”.
30. novembril pommitasid Vene lennukid Groznõid. Järgmisel päeval takistasid Vene õhujõud duuma parlamendisaadikute lennukit Groznõisse lendamast (neil oli Dudajeviga kohtumine kokku lepitud).
Saadikud olid sunnitud maanduma Inguššia pealinnas Nazranis, kust edasi liiguti autodega Groznõi poole. Samal ajal kui parlamendiliikmed linnale lähenesid, pommitasid kaheksa SU-27 lennukit Groznõid teist korda. Rünnati kvartalit, kus elas Dudajev. Tšetšeenid kostitasid venelasi tiheda õhutõrjetulega ja lasid väidetavalt ühe lennuki alla. 2. detsembril tegi äsja Groznõisse jõudnud duuma kaitsekomitee esimees ja delegatsiooni juht Sergei Jušenkov avalduse, kus teatas, et püüd jõuga Venemaa ja Tšetšeenia konflikti lahendada on määratud läbikukkumisele. Tutvudes kohapeal olukorraga, tõdes ta, et ainuke võimalus tekkinud kriisist jagu saada on pidada läbirääkimisi. Pärast Dudajeviga kohtumist tõdes Jušenkov, et tšetšeenid on läbirääkimisteks valmis ega esita mingeid eeltingimusi.
Avalik arvamus oli endiselt tšetšeenide poolel. FSK ladvik mõistis, et ainus võimalus kallutada avalikku arvamust endale soodsas suunas on korraldada terroriakte ja veeretada süü tšetšeenide kaela. 5. detsembril teatab FSK, et Tšetšeeniasse on viimasel ajal illegaalselt saabunud välismaiseid palgasõdureid ega ole välistatud, et nood ei asu lähiajal mõnes suvalises Venemaa punktis aktiivselt tegutsema. See oli esimene kord, kui FSK teatas otse, et peatselt võib oodata “Tšetšeenia jäljega” terroriakte. Tõsi, esialgu käis jutt mingitest müütilistest välismaalt saadetud diversantidest, mitte tšetšeenidest.
6. detsembril teatas Dudajev, et Venemaa agressiivne poliitika toob endaga kaasa islamistlike meeleolude tõusu Tšetšeenias. “Venemaa tegutsemine viib paratamatult selleni, et mängu astuvad üleilmsed islamijõud, kes teevad sündmuste edasise arengu ettearvamatuks. Tšetšeenias on juba praegu kerkinud esile kolmas jõud – islamistid, kes haaravad tasapisi initsiatiivi. Me pole enam sinu, vaid Allahi sõdurid,” iseloomustas asjade arengut Dudajev. “Olukord hakkab kontrolli alt väljuma ja see teeb muret.”
Vastuseks Dudajevile korraldas kaitseminister Gratšov pealtnäha rahusoovliku propagandaaktsiooni, mis tegelikult olukorda veelgi pingestas. Nimelt tegi ta Avturhanovi juhitavale Tšetšeenia opositsioonile ettepaneku relvad ära anda. Tõsi küll, sama pidi tegema ka Dudajev. Niisiis tuli Dudajevil tegelikult üksinda relvad maha panna, sest Vene relvajõududest jutt loomulikult ei käinud. On selge, et sellist ettepanekut ei saanud Tšetšeenia vabariik vastu võtta. Gratšov kohtus 7. detsembril Dudajeviga, kuid paraku lõppesid läbirääkimised tulemusteta.
Samal päeval toimus Moskvas julgeolekunõukogu istung, mis oli täielikult pühendatud sündmustele Tšetšeenias. Samuti oli planeeritud riigiduuma kinnine istung, kus jõustruktuuride esindajad pidid vastama saadikute küsimustele. Paraku ei suvatsenud härrad ministrid kohale ilmuda.
