JÄRJEJUTT (7): Aleksandr Litvinenko, Juri Felštinski: FSB laseb Venemaa õhku
Kusjuures majas elavaid vene ja tšetšeeni rahvusest elanikke ei teavitatud eelseisvast aktsioonist.” Teisisõnu, Venemaa valitsuse pressiteenistus püüdis vastutuse elumajade eest, mille föderaalväed olid puruks pommitanud, tšetšeenide kaela ajada. Soskovetsi tehtud stalinistlikus stiilis avaldus ilmus üks päev enne plahvatust Moskva lähedal raudteel, Kožuhhovo ja Kanatšikovo jaamade vahelisel alal (ohvreid ei olnud ja süüdlasi pole senini tabatud). Just 23. detsembrit võib pidada FSB Venemaa-vastase terrorisõja alguseks. Sellest päevast muutus terror Venemaal igapäevaseks nähtuseks.
2. peatükk
Eriteenistuste orgia
“Ei tahaks teha suuri sõnu, kuid meie parimad töötajad, FSB au ja uhkus, ei tee tööd raha pärast. [...] Mäletate filmi “Vend 2” peategelase sõnu: “Jõud ei seisne mitte rahas, jänki, vaid tões.” Sellise tõe eest FSB võitlebki.” (N. P. Patrušev intervjuus ajalehele Komsomolskaja Pravda, 20. detsember 2000)
Vaatame, kuidas kirjeldab 23. detsembri terroriakti Venemaa valitsuse pressiteenistus: “Meie käsutuses olevate andmete järgi saadeti Tšetšeeniast Moskvasse kolmeliikmeline (neist üks on naine) kogenud võitlejate grupp, kelle ülesandeks on juhtida juba varem sinna saadetud terroristlike rühmituste tegevust. Õiguskaitseorganid on kinni pidanud rühma välismaa kodanikke, kelle asjade läbivaatuse käigus avastati trotüüli, miine ja teisi lõhkekehi. Ekspertiis tegi kindlaks, et just selle lõhkeainega pandi toime plahvatus Kožuhhovo ja Kanatšikovo jaamade vahelisel raudteelõigul, kus sai kannatada raudteetamm ja mitu meetrit liipreid. Juhtumi kohta on algatatud kriminaalasi, samuti otsitakse teisi Moskvas ja Moskva oblastis baseeruvaid terroristide rakukesi.”
Juhtumit pole veel õieti uurima asutudki, aga juba on kõik selge. Algul lähetasid tšetšeenid Moskvasse hulgaliselt terroriste ja seejärel “kogenud võitlejaterühma”, mis pidi neid terroriste juhtima. Piiri tagant saadeti neile appi trotüüli ja miinidega varustatud “välismaa kodanikke” (ilmselt miinid seljas nad piiri ületasidki!). Ja lopsti, kogu selle keerulise skeemi tulemusel toimubki Moskva raudteel plahvatus, kusjuures terroriste ei tabata – järelikult on peatselt uusi plahvatusi oodata.
Peale 23. detsembril toimunud plahvatuse raudteel on pressiteenistuse avalduses kõik vale. Terroriakti käekirja järgi võib arvata, et tegemist oli jälle Lozovski meeste kätetööga. Igal juhul ei saa juhuslikuks pidada, et juba nelja päeva pärast toimus Moskvas uus plahvatus. 27. detsembril 1994. aastal pani FSB koosseisuväline kaastöötaja ja Lozovski firma Lanako teenistuja alampolkovnik Vladimir Vorobjov – mitmendat põlve sõjaväelane (tema vanaisa oli kuni 1920. aastani Tuula relvatehase Arsenal juhataja), tehnikateaduste kandidaat, Žukovski-nimelise akadeemia kaastööline, kes tegeles pikki aastaid raketitõrjesüsteemide väljatöötamisega – kaugjuhitava lõhkeseadeldise 33. bussi, mis sõitis liinil VDNH–Južnaja. Pomm plahvatas ajal, mil bussis reisijaid ei olnud. Kannatada sai vaid 23-aastane bussijuht Dmitri Trapezov. Tal oli väiksemaid vigastusi ja tugev põrutus. Hulk pommikilde tabasid kõrval seisnud trolle.
Vorobjovi ülemus Lozovski ei olnud ainult FSK (FSB), vaid ka SVR-i (välisluure) agent. Vorobjovi kuraatoriks SVR-is oli kaadriluuraja Pjotr Suslov. 1951. aastal sündinud Lozovski oli üks tema salajasi agente. Ametlikult lahkus Suslov teenistusest ja siirdus ärisse 1995. aastal ning sellest ajast peale külastas ta pidevalt sõjast haaratud Groznõid, Bagdadi, Teherani, Araabia Ühendemiraate ning paljusid teisi Lähis-Ida piirkondi.
Suslov tegeles kohtuväliste karistusaktsioonide ja mõrvadega. Oma tegevusse kaasas ta peamiselt endise KGB eriüksuse Võmpel võitlejaid, kes olid head laskurid, tundsid lõhkeaineid ning valdasid suurepäraselt kõiki lähivõitluse võtteid. Võmpeli mehed olid nii instruktorid kui ka aktsioonide otsesed elluviijad. Nende aktsioonide tarvis loodi spetsiaalne fond Võmpel. Fondi presidendiks määrati Venemaal hästi tuntud kriminaal Sergei Kublitski, hüüdnimega Vorkuta. Asepresidendiks oli meile juba tuntud Suslov. Samal ajal juhtis Suslov ka regionaalset ühiskondlikku fondi Pravoporjadok-Tsentr (Moskva, Vorontsovi tn 21).
Suslovil olid säilinud tugevad sidemed jõustruktuurides ja eriti FSB juhtkonnas. Siseministeeriumi andmetel lävis Suslov tihedalt kindralmajor Jevgeni Hoholkoviga, kes oli FSB perspektiivsete programmide valitsuse ja hiljem organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise osakonna ülem. Sama asutuse 3. rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise osakonna ülemana töötas ka Aleksei Antropov, omaaegse KGB välisluurekooli kasvandik. Nii Lozovski kui ka Suslov oli Antropovi hea tuttav. Sellel FSB kõige salajasemal ja segase nimega (mis veel ka tihti muutus) osakonnal tuleks pikemalt peatuda. Osakonna eesmärk oli Venemaale eriti ohtlike isikute väljaselgitamine ja neutraliseerimine (lihtsamalt öeldes mõrvamine).
