Ka allergiku kevad võib olla nauditav

Õi­gel ajal alus­ta­tud ra­vi­ga võib ka hei­na­no­hu all kan­na­tav ini­me­ne ke­va­det nau­ti­da.

 Hei­dad küll õhtul aeg­sas­ti ma­ga­ma, aga ka pä­rast ka­hek­sa­tun­nist n-ö iluund ei suu­da sil­mi ava­da – need tun­du­vad pais­tes, just­kui oleks pool ööd hoo­pis pi­dut­se­nud. Ja ni­na on kin­ni, hoo­li­ma­ta sel­lest, et väl­jas on ilus päi­ke­se­pais­te ja kauaoo­da­tud ke­vad on käes. Sil­mad on vä­si­nud, tu­li­ta­vad ker­gelt ja pa­re­ma mee­le­ga hoiaks neid kin­ni kui lah­ti.

Pe­rearst tea­vi­tab, et sa po­le külme­tu­nud, suu­re tõen­äo­su­se­ga on te­gu al­ler­gia­ga, mil­le käes vaev­leb Ees­tis ju­ba li­gi 150 000 ini­mest. Al­ler­gi­ku­te hulk ai­na kas­vab. Pol­li­noos ehk rah­va­kee­li hei­na­no­hu on plat­sis ko­he, kui ke­va­del loo­dus õit­se­ma hak­kab. Põle­tik­ku ei põhjus­ta külme­tus ega bak­te­rid, vaid or­ga­nis­mi üli­tund­lik­kus min­gi ai­ne (al­ler­gee­ni) suh­tes. Eba­mu­ga­vus­tun­de­le võivad li­san­du­da uneh­äi­red, kont­sent­rat­sioo­nivõime lan­gus, õppi­misvõime nõrge­ne­mi­ne ja dep­res­sioon. See on põhjus, miks pal­jud ini­me­sed ei nau­di ke­va­det ja oo­ta­vad pi­ki­sil­mi vih­ma, et õhk saaks puh­ta­maks ja ene­se­tun­ne seelä­bi pa­ra­neks. Ent ra­vi­mi­te toel muu­tub ke­vad aas­taa­jaks, mi­da ta­sub oo­da­ta.

Hooajaline allergia

Hei­na­no­hu on al­ler­gi­li­ne põle­tik ni­nas ja ni­nakõrval­koo­bas­tes, mil­le tun­nu­sed on ni­na­kin­ni­sus või vas­tu­pi­di roh­ke ve­si­ne eri­tis, ni­na süge­le­mi­ne ja ae­vas­ta­mi­ne. Kaas­ne­da võivad vae­vu­sed sil­ma­des: süge­lus, pu­ne­tus, tur­se ja pi­sa­rad. Sa­mu­ti võivad tek­ki­da süge­lus­tun­ne suu­lael, kur­gus ja kõrva­des.

Õie­tol­mual­ler­gi­ku­tel võib esi­ne­da kae­bu­si ka pä­rast mõne toi­duai­ne söö­mist. See on tin­gi­tud osa toi­duai­ne­te ja õie­tol­mu­de mo­le­ku­laar­se koos­ti­se sar­na­su­sest. Nii võib näi­teks ka­se õie­tol­mu suh­tes tund­li­kul ini­me­sel tek­ki­da kae­bu­si õunte, por­gan­dite või pähk­lite söö­mi­sel.

„Pol­li­noo­si kor­ral te­ki­vad kae­bu­sed vas­ta­va tai­me õit­se­mis­pe­rioo­dil. „Peasüüdla­se” leid­mi­sel on abiks kae­bus­te esi­ne­mi­se jäl­gi­mi­ne,” li­sab klii­ni­li­se im­mu­no­loo­gia arst-re­si­dent Kris­ta Ress.

Ke­va­del on sa­ge­da­se­maks al­ler­gia põhjus­ta­jaks puu­de õie­tolm (lepp, sa­ra­puu, kask, haab), su­vel kõrre­lis­te hein­tai­me­de õie­tolm ning hi­lis­su­vel umb­roh­tu­de õie­tolm (malts, pu­ju, koi­ro­hi, ti­mut). Ress sel­gi­tab, et põhjus­li­kust al­ler­gee­nist saab ena­mas­ti ai­mu ju­ba kae­bus­te esi­ne­mi­se pe­rioo­di­li­su­sest. Ent sa­ge­li on va­ja­li­kud na­ha­tes­tid või ve­re-analüüsid, et kind­laks mää­ra­ta kae­bus­te ta­ga pei­tuv al­ler­geen.

„Kui põhjus­tav al­ler­geen on sel­geks teh­tud, on äär­mi­selt olu­li­ne sel­le al­ler­gee­ni edas­pi­di­ne väl­ti­mi­ne. Kui­gi näi­teks õie­tol­mu ei ole võima­lik täie­li­kult väl­ti­da, on siis­ki võima­lik sel­le­ga kok­ku­puu­det mär­ga­ta­valt vä­hen­da­da,” jul­gus­tab Ress.

See­ga tu­leks jäl­gi­da, mil­lal tei­le oht­li­ke tai­me­de õie­tolm saa­vu­tab õhus mak­si­mu­mi. Va­re­malt edas­tas sel­le­ko­hast tea­vet al­ler­gia­liit, ent tä­na­vu Ees­tis õie­tol­mu­sei­ret ei teh­ta. Al­ler­gia­liit ja­gab soo­vi­tusi: väl­di loo­du­ses käi­mist si­nu jaoks al­ler­gi­lis­te tai­me­de tolm­le­mi­se ajal ja ruu­me tuu­lu­ta­ge kindlasti ak­na kau­du, mil­le et­te on pai­gal­da­tud spet­siaal­ne kait­sevõrk.

Kui al­ler­gi­li­ne no­hu jääb diagnoo­si­ma­ta ega saa va­ja­lik­ku ra­vi, suu­re­neb risk kroo­ni­li­se keskkõrva- või põsk­koo­papõle­ti­ku, ni­na­polüüpi­de ja ast­ma väl­ja­ku­ju­ne­mi­seks. See­ga tu­leks al­ler­gi­li­se no­hu ra­vi­mis­se suh­tu­da tõsi­selt. Al­ler­gi­li­se ri­nii­di pat­sien­ti­del on kolm kor­da suu­rem risk ast­ma tek­keks.

Hormoonravimid

„Sa­ge­li ar­va­tak­se, et al­ler­gi­li­ne no­hu on ker­ge hai­gus. Te­ge­li­kult võivad sümp­to­mid ol­la vä­ga kur­na­vad ja vä­hen­da­da mär­ga­ta­valt eluk­va­li­tee­ti, töövõimet ja las­tel õppee­du­kust,” li­sab Ress.

Pol­li­noo­si on võima­lik ra­vi­da suu­kaud­se­te al­ler­gia­vas­tas­te ra­vi­mi­te­ga (an­ti­his­ta­mii­ni­ku­mid), nin­na pi­hus­ta­ta­va­te ra­vi­mi­te­ga ja va­ja­du­se kor­ral sil­ma­til­ka­de­ga. Ra­vi­meid saab nii kä­simüügi­le­tist kui ka ret­sep­ti alu­sel. Olu­li­ne on tea­da, mil­lis­te õie­tol­mu­de suh­tes tund­lik ol­lak­se ja see­ga alus­ta­da ra­vi õigel ajal.

„No­hu ra­vi­mi­seks ka­su­ta­ta­vad hor­moon­ra­vi­mi­te an­nu­sed on te­ge­li­kult vä­ga väi­ke­sed ja or­ga­nis­mi võib sealt imen­du­da peaae­gu ole­ma­tu ko­gus ra­vi­mit,” ütleb Ress jul­gus­tu­seks nei­le, kes pel­ga­vad no­hu ra­vi­mi­seks ka­su­ta­ta­vaid hor­moon­ra­vi­meid võtta või oma lap­se­le an­da. „Hor­moon­ra­vi­mi­te ta­lu­vu­se ja kõrval­toi­me­te koh­ta on teh­tud pal­ju uu­rin­guid. Kind­las­ti ei to­hiks tä­nap­äe­val enam al­ler­gi­li­se no­hu kor­ral ka­su­ta­ta­va­te hor­moon­ra­vi­mi­te hirm ol­la alu­seks en­da või veel vä­hem oma lap­se ra­vi­ma­ta jät­mi­seks.”

„Sa­ge­li ka­su­ta­vad ini­me­sed pol­li­noo­si ra­viks ni­na tur­set alan­da­vaid ja ni­na „lah­ti te­ge­vai­d” no­hu­ra­vi­meid, mi­da saab ret­sep­ti­ta, kuid nen­de ka­su­ta­mi­sel võib kii­res­ti tek­ki­da ta­ga­silöö­gie­fekt, mistõttu neid ei soo­vi­ta­ta ka­su­ta­da üle seits­me päe­va,” li­sab Ress. Ta soo­vi­tab õit­se­mis­pe­rioo­dil mi­tu kor­da päe­vas lo­pu­ta­da ni­na li­mas­kes­ta ap­tee­gi kä­simüügist saa­da­va­te füsio­loo­gi­li­se la­hu­se (0,9% NaCl) või me­re­soo­la­la­hu­se­ga.

Spetsiifiline immuunravi

Kui tu­ge­vad kae­bu­sed ka kor­ra­li­ku ra­vi­ga ei taan­du, võib osu­tu­da so­bi­li­kuks spet­sii­fi­li­ne im­muun­ra­vi, mil­le kor­ral püütak­se or­ga­nis­mis te­ki­ta­da to­le­rant­sust vas­ta­va al­ler­gee­ni suh­tes. Sel­le ra­vi va­ja­lik­ku­se üle ot­sus­tab al­ler­go­loog ja te­ma jä­re­le­val­ve all se­da ka te­hak­se.

Ra­vi tu­leks alus­ta­da hil­je­malt õit­se­mis­pe­rioo­di al­gu­ses esi­mes­te sümp­to­mi­te tek­ki­mi­sel. „O­le­ne­valt sümp­to­mi­te ras­ku­sest võiks võima­lu­se kor­ral õit­se­mis­pe­rioo­di al­gust en­ne­ta­da ja alus­ta­da ra­vi mõned nä­da­lad va­rem,” soo­vi­tab Ress. Sa­mal pe­rioo­dil võiks õie­tol­mual­ler­gi­kul ala­ti käepä­rast ol­la mõni an­ti­his­ta­mii­ni­kum, et hai­gusnäh­tu­de tek­ki­mi­sel see sis­se võtta.

Ra­vi­ma­ta al­ler­gi­li­ne no­hu põhjus­tab olu­list eluk­va­li­tee­di lan­gust, soo­dus­tab ka teis­te hin­ga­mis­tee­de hai­gus­te püsi­mist, äge­ne­mist ja li­san­du­mist ning sa­ge­li ka uu­te al­ler­gee­ni­de li­san­du­mist. Miks mit­te rõõmu tun­da nii­gi lühi­kest ae­ga kest­va­test ilu­sa­test il­ma­dest, kui so­bi­vad ra­vi­mid on ole­mas?

Pollinoos on ülitundlikkus õietolmu suhtes

•• Pollinoos on haigus, mida põhjustab ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes.

Limaskestadele (silmad, hingamisteed) sattunud õietolm kutsub esile allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad mitmed vaevused: silmade sügelus, punetus, turse ja pisaratevool; nina sügelus, punetus, sage aevastamine, rohke vesine nohu või nina kaudu hingamise takistused; sügelus kurgus ja köhatamine; raskematel juhtudel hingamisraskus.

•• Lisaks nimetatutele võib esineda veel nahalööbeid, migreenitaolist peavalu, liigesevalu, seedehäireid, temperatuuri tõusu (sellest ka haiguse rahvapärane nimetus – heinapalavik).

•• Haigustunnused tekivad igal aastal allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal.

•• Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu.

•• Märts-mai on puude õitsemise aeg. Peamiseks pollinoosi põhjustajateks on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Mai lõpus lisandub veel tamme ja võilille õietolm. Juuni-juuli on aasheinte (timut, kerahein, aruhein, raihein, rebasesaba, nurmik, luste) ja kõrreliste (rukis, nisu) õitsemise aeg. August-september on umbrohtude (puju, koirohi, malts) ja sügislillede (astrid, krüsanteemid jm) õitsemise aeg.

Allikas: allergialiit