Kahe kooli ühendamine
Iseenesest ei ole Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kaitseväe lahingukooli liitmise teema kaitseväes uus. Selle üle on diskuteeritud mitu korda. Varem on probleemi käsitletud eelkõige ajaloolis-nostalgilises võtmes, kuna enne Teist maailmasõda olid kõik kaitseväe õppe-asutused koondatud ühtse katuse alla Sõjaväe Ühendatud Õppeasutustena. Käesoleva liitmise peamine eesmärk on õppetöö kvaliteedi tõstmine ressursside optimaalsema kasutamise kaudu. Samuti peab koolide liitmine kaasa aitama ohvitseride ja allohvitseride väljaõppe ühtsete aluste arendamisele ning ohvitseride ja allohvitseride korpuse sidemete tugevdamisele.
KVÜÕA ja KV lahingukooli liitmine algas 2009. a märtsis, kui kaitseväe juhataja käskkirjaga moodustati töörühm kahe kooli liitmise ettevalmistamiseks. Koolide liitmisel oli töögrupil kaks põhimõttelist kontseptsiooni. Esimene neist nägi ette kõrgema sõjakooli kui rakendus-kõrgkooli ning KV lahingukooli kui kutseõppeasutuse liitmise KVÜÕA administratiivse katuse all. Teine variant nägi ette KV lahingukooli ümberkorraldamise KVÜÕA kui riigikaitselise rakenduskõrgkooli struktuuriüksuseks.
Esimene variant oleks suurelt osalt kopeerinud Teise maailmasõja eelset struktuuri, jättes mõlemale koolile suhteliselt suure autonoomia, eraldi õppejõudude koosseisu ja õppekorralduse. Teine tegevusvariant, mille kasuks ka otsus tehti, toob kaasa tihedama integratsiooni ja õppejõudude, õppekorralduse ning tugistruktuuride liitmise. See variant võimaldab ka olemasolevate ressursside paindlikumat, ratsionaalsemat kasutust. Tehtud on kõik vajalikud ümberkorraldused ja muudatused seadusandlikes aktides, seadustes, KVÜÕA põhimääruses ning koolide ametlik ühendamine leiab aset 2. augustil 2010.
Kõrgharitu saab ohvitseriks aastaga
Väliselt ei muutu kõrvalseisja ega ka õppuri jaoks palju. Kaitseväe lahingukool jätkab tegutsemist Võrus Meegomäel, alles jäävad lahingukooli ja kõrgema sõjakooli ajaloolised lipud. Sisulised muudatused puudutavad eelkõige õpetavat koosseisu, üldist õppekorraldust ja tugi-struktuure.
Koolide formaalse ühendamisega liitmisprotsess ei lõpe. Pigem on see vaid sügavamate muudatuste algus. KVÜÕA ees seisab ülesanne, säilitades mõlema kooli tugevaid külgi ning traditsioone, luua alus uueks kvaliteediks nii ohvitseride kui ka allohvitseride hariduses.
Uuest õppeaastast algavad
KVÜÕA-s kursused ka neile noortele, kellel on kõrgharidus juba omandatud. Septembris on võimalus alustada õpinguid üheaastasel maaväe nooremohvitseride kursusel ning pooleteiseaastasel mereväe nooremohvitseride kursusel. Nimetatud kursuste avamise tingis esiteks kaitseväe suurenenud vajadus ohvitseride järele ning teiseks kaitseväe vajadus ka teistes kõrgkoolides antavate erialaste teadmiste ja oskuste järele.
Lisaks sellele toetas antud kursuste käivitamist ka asjaolu, et viimastel aastatel on kõrgharidusega noorte ja üliõpilaste hulk ajateenijate seas oluliselt kasvanud. Ühelt poolt on see toonud kaasa kaitseväe üksustes olulise kvaliteedi tõusu. Teiselt poolt on see vähendanud ka potentsiaalsete sisseastujate hulka KVÜÕA põhikursusele, kuna suur osa ajateenijatest kas õpib kõrgkoolis või on kõrghariduse juba omandanud. Samuti on oluliselt suurenenud nende kõrgharidusega noorte hulk, kellel huvi kaitseväe teenistuse ja ohvitseri elukutse vastu on tekkinud alles ajateenistuses.
Alates eelmisest õppeaastast on võimalik KVÜÕA põhikursusele kandideerida ka kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist ning koostöös kaitseressursside ametiga võimaldatakse neil sisseastumiskatsete eduka sooritamise järel läbida ajateenistus. See on olnud ainult osa lahendusest. Uued avatavad kursused on suunatud neile, kes on oma kutsumuse või soovi saada ohvitseriks avastanud alles pärast kõrghariduse omandamist ja ajateenistuse läbimist.
Tihti on küsitud, milliseks kujunevad nooremohvitseride kursuse lõpetanu karjäärivõimalused kaitseväes. Kursuse õppekava kokkupanekul tuli koolil arvestada ühelt poolt kaitseväe antud ajaraamistikuga, mis määras kursuse maksimaalse pikkuse. Teiselt poolt võtsime arvesse praeguse kolmeaastase põhikursuse õppekava õpiväljundeid, et tagada ka aastase kursuse lõpetajatele samad võimalused edukaks teenistuseks. Seeläbi sai kursuse õppekava suhteliselt intensiivne, keskendutakse eelkõige jalaväerühma juhtimiseks vajalike oskuste ja teadmiste andmisele.
Nooremohvitseride kursuse õppekava läbinud õppur peaks saama samasuguse teadmiste taseme kui põhikursuse lõpetanu, saades seejuures küll väiksema praktilise kogemuse, millega ta peab arvestama edasise teenistuse jooksul. Samuti on õppekavast välja jäänud erialaõpe, mis tähendab, et esimese kolme teenistusaasta jooksul peab noor ohvitser läbima erialakursuse. Õppekava koostamisel oleme võtnud arvesse ka asjaolu, et kõrgharitul on õppimiskogemus olemas ja seeläbi on tal eeldused paljude ainete kiiremaks omandamiseks.
Võrdselt põhikursuse lõpetanutega saavad ka aastase kursuse lõpetajad nooremleitnandi auastme ning nad suunatakse rühmaülematena teenistusse maaväkke. Kaitseväelises karjääris on nad võrdsel lähte-alusel põhikursuse lõpetanutega ja teenistuses ei hakka lugema niivõrd lõpetatud kursuse nimetus, kuivõrd reaalne praktiline tegevus kaitseväes oma ametiülesannete täitmisel. Pärast kolmeaastast teenistust kaitseväes on kõigil võimalik otsustada, kas pikendada teenistust või mitte.
Uued nooremohvitseride kursused ei konkureeri põhikursustega. Mõlemad kursused on kavandatud tugevdama kaitseväe ohvitseride korpust. Kui põhikursuse lõpetanutena saab kaitsevägi igal aastal juurde hea juhtimisalase ettevalmistusega noori ohvitsere, siis nooremohvitseride kursustega loodab kaitsevägi saada juurde eri valdkondades sügavama ettevalmistusega ohvitsere, et tagada järjest keerukamaks muutuva kaitseväe vajadusi.
