Kaitsesüst võib päästa reisihuvilise elu
Malaaria ja paratüüfusega aastavahetusereisilt tagasi tulnud neiudel avastati ohtlikud haigused õigel ajal.
Moskiitodega leviva malaaria eest kaitsvate tablettide söömine jäi neil enne ärasõitu pooleli. Lääne-Tallinna Keskhaigla reisimeditsiini kabineti arsti Lea Tammai sõnul jätsid tüdrukud tabletikuuri katki, kuna nad kartsid, et võib paha hakata. Pärast võõrsil läbipõetud peiteaega lõi vastik tõbi kodumaale naastes välja.
Erinevalt malaariast paratüüfuse vastu vaktsineerida võimalik ei ole, see võib inimeselt inimesele edasi levida. Paar protsenti paratüüfusesse nakatunutest jäävad haigusekandjateks edasi – väljaravimine oleneb organismi üldisest seisundist ja põetud haigustest.
Ärge ikka kõike sööge
Mullu kuu aega Lõuna-Indias rännanud 22-aastase Airi sõnul ei halvenenud tema enesetunne kaitsepookimistest küll kuidagi. “Ostsin malaariatabletid ja sain süstid kollatõve, A-hepatiidi, B-hepatiidi, difteeria ja vabatahtlikult ka marutaudi vastu, kuna sõbra sõber sai Indias surma marutaudis metskoera hammustusest. Vaktsiinid ei mõjunud tervisele halvasti, küll aga rahakotile – kokku läksid ravimid maksma üle 2000 krooni,” rääkis Airi.
Hoolimata suurest ettevaatlikkusest, jäi Airi Indias viibides siiski haigeks. Vürtsikale india köögile kohalikust hiina restoranist vaheldust otsides ei teadnud ta karta, et järgmisel päeval bussiga siiditööstust vaatama sõites hirmus halb hakkab. “Ei suutnud kõndida, kõht oli täiesti lahti ja süda paha. Ega saanud ise ikka veel aru, et olen tõsiselt haige. Kaks päeva olin hotellitoas pikali, kolmandal hommikul asju pakkima hakates minestasin ja lõin pea vastu kivipõrandat katki. Mul vedas, pärast poole päeva pikkust bussisõitu õnnestus jõuda viisakasse haiglasse, kus pandi tilguti alla, anti tablette ja kästi kookosepiima juua. Sain terveks, aga siiani pole kindel, kas tegu oli düsenteeria või mõne muu kohaliku tõvega.”
Kaitsepookimine on vabatahtlik
Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juhi Agnes Jürgensi hinnangul peab reisile mineja olema ise aktiivne. “Kui keegi läheb Aafrikasse ilma kaitsevahenditeta lõtvu elukombeid harrastama, siis ta jääb muidugi haigeks, igal pool on mingid ohud. Kaitsepookimine on vabatahtlik, inimest ei saa selleks sundida. Inimese tervis on eelkõige tema enda asi – enne reisi tuleb end piirkonnas levivate haigustega väga põhjalikult kurssi viia, rääkida perearstiga ja ennast Merimetsa haiglas vastavalt vaktsineerida,” selgitas Jürgens.
See, kas reisifirma eksootikasse kippujaid sihtpunktis levivatest haigustest teavitab, on firma südametunnistustuse küsimus. Ivika Suigusaar, Keenia reiside tootejuht Domina World Travelist kinnitab, et soovitab kõigil klientidel kaitsepookimised teha. “Kui kohapeal on parasjagu olnud kollapalaviku või malaaria laine, siis võidakse näiteks Keenia piiril vaktsiinipassi olemasolu kontrollida, aga selle kohta ametlikke reegleid pole,” selgitas Suigusaar. Keeniasse sõitja kaitsesüstid lähevad maksma üle 1000 krooni, aga Suigusaare hinnangul tasub investeering ennast ära – näiteks teetanuse ja difteeria eest kaitsvate süstide mõju kehtib kümme aastat.
Kindlustus maksab ravikulu
Kui tervisekindlustus on tehtud, maksab reisilt külge saadud ootamatu tõve ravikulud välismaal kinni kindlustus. “Kõik ootamatult alanud terviserikked kuuluvad meie kindlustuses hüvitamisele,” selgitas Salva kindlustuse reisikindlustuse osakonna tootejuht Aino Vähter. Siiski on mõnes kindlustusseltsis lepingutingimustes kirjas, et teatud riikidesse minnes peab end vaktsineerima, muidu ravikulusid ei kaeta.
Vähteri sõnul on Salvas kümneaastase tegutsemise jooksul olnud kaks troopilise haiguse juhtumit: kaks kindlustatut sai Aafrikast malaaria ja mõlema ravi maksis kindlustus kinni.
“Tegelikult ei ole nii, et Euroopa on paradiis, kust ühtegi haigust külge ei saa. Profülaktikast rääkides tuleks end ka Euroopas reisimiseks vaktsineerida – olenevalt piirkonnast puukide, tuberkuloosi, teetanuse, difteeria jne vastu,” rääkis arst Lea Tammai.
Näiteks Rolling Estoniansi meeskonna üks juhte Raido Rüütel haigestus oma meeskonnaga suve lõpul Kreekasse jõudes üliraskelt tundmatusse haigusesse. Üle neljakümnekraadise palaviku ja põdemise tagajärjel kaalust 15 kilo kaotanud mees tervenes paari nädalaga ja rändab mööda ilma tänaseni – see juhtum näitab, et tundmatute haiguste eest ei ole me kusagil kaitstud.
Kuidas end reisil haiguste eest kaitsta?
Maailmas on enam kui kolmkümmend turiste ähvardavat ohtlikku nakkushaigust. Näiteks moskiitodega leviv malaaria esineb enam kui sajas riigis, kuhu igal aastal reisib üle 125 miljoni turisti.
Reisil olles ei ole soovitav juua kraanivett, vaid korgitud pudelites vett, samuti tuleks vältida piimatooteid ning turult ostetud toiduaineid. Toit peab olema piisavalt läbi küpsetatud ning puuviljad tuleb alati lisaks pesemisele ka koorida.
Teatud piirkondadesse lubatakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsineerimiskaardi ettenäitamisel. Eriti tähtis on see kollapalaviku levikupiirkondades: Kesk- ja Lääne-Aafrikas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas. Kui taoline kaart puudub, tähendab see tagasisõitu koju. Vaktsineerimiseks on Eestis peamiselt kaks võimalust: Tallinnas Merimetsa Haiglas ning Tartus Maarjamõisa Polikliinikus.
Reisimisega seotud nakkushaiguste profülaktikaks võetavaid vaktsiine Haigekassa ei kompenseeri.
Vaktsineerimissoovitusi:
Tai Kuningriik: A-hepatiit, malaaria profülaktika
Hiina: A-hepatiit, malaaria profülaktika
Egiptus: A-hepatiit, difteeria, malaaria profülaktika, poliomüeliit
Keenia: kollapalavik, malaaria profülaktika, A-hepatiit, difteeria
Allikas: portaal www.inimene.ee
