Kalamajas avati terviseklass
Klassijuhataja Tiina Puuste sõnul on see klass nagu klass ikka. Mõni saab kohe seitsmeseks, teine on juba kaheksa-aastane, mõni käib judotrennis või ujumas ning pea kõikidele meeldib joosta. Aga tunnid on neil teistsugused kui tavaklassil.
Kooli direktor Marko Rööpson räägib, et laste tervis on aasta-aastalt kehvemaks jäänud, toitumusharjumused on halvad ja liigutakse vähe. Sellise terviseklassi avamine võiks parandada laste tervist ja lastevanemaidki harida, arvab direktor. “Plaan on selline, et selles klassi ei osale mitte ainult lapsed, vaid koolitame ka nende vanemaid, et nad oskaksid rohkem laste tervise eest seista,” ütleb Rööpson. Tegelikult on vanemad juba praegu sellest klassist huvitatud – soovijaid oli sinna ligi 30, vastu võeti 20. Soovijatele vastu tulles võivad ka paralleelklassi lapsed lisatundides osaleda.
Lisaks tavalisele kolmele kehalise tunnile nädalas on eriklassil võimlemistund, kus õpetatakse end ja oma keha armastama (klassijuhataja Puuste kasutab seal samu võtteid, mida joogaski) ning enesekaitset, kukkumist ja koordinatsiooni – seda õpetab kehalise kasvatuse õpetaja ja ju-jutsu treener Priit Dello. Kõik need lisatunnid on vahetult pärast põhi-koolipäeva.
Jooksuvõistlust!
Liikumise kõrval peab klassijuhataja Puuste oluliseks ka vaimset poolt. “Tervis ei ole ainult kehaline,” rõhutab ka. Nii õpetab ta juba 19. aastat lastele ka seda, kuidas ennast armastada ja teistega arvestada. “Need lapsed on rõõmsamad, õnnelikumad ja nad tahavad kooli tulla – ka siis, kui vahel halvasti läheb. Ja – ma ise ka ei taha seda uskuda, aga need lapsed kasvavad kiiremini!” naerab õpetaja.
Eile oli õpetaja Dello liikumistunnis 17 terviseklassi last. See oli nende esimene kohtumine, seega uuris õpetaja lastelt tutvustuseks, kui palju nad seni on sporti teinud ja mida neile teha meeldib. “Mu vend on 12, mina 7 ja ma teen talle pähe, kui võidu jookseme,” teatab esimene tüdruk südikalt. Järgminegi jutustab, et talle meeldib vanema vennaga võidu joosta ja jalgpallitrennis kaasas käia. Vaid paar last ei oska öelda, mida neile teha meeldib. Ülejäänud räägivad, et tahavad ujuda, joosta, pallikulli ja muid pallimänge mängida, poisid ka kaugust hüpata ja jalgpalli mängima õppida.
Ning kui õpetaja Dello küsitluse lõpul ütleb, et aitab jutust, teeme nüüd ka midagi, hüppavad kõik õhku ja hüüavad: “Jooksuvõistlust!” Kui jooksuks läheb, laseb mitu last käpuli sprindistardiasendisse.
Et selle kooli lapsed liikumist armastavad, teab Dello hästi. “Kui tahad suvel oma klassi lapsi näha, siis tuled siia platsile,” muigab ta. Seda, et kooli spordiplatsid on suvelgi pidevalt hõivatud, teab ka direktor. “50–100 last on ikka pidevalt peal,” nendib ta. Koolil on jalg- ja korvpalliväljak ning ruumi nii kergejõustikuks kui ka rulasõiduks.
“Jalgpall, korvpall, lauatennis, enesekaitsekursus, võimlemisrühm, igasugused pallimängud,” loetleb koolidirektor laste võimalusi. Kokku on koolis 15 ringi. “Meil on kõik kohapeal ja kõik on lastele tasuta. Selleks otsime elujõulisi spordiklubisid, kes saavad pearaha ja aitavad finantseerida ka seda klassi. Eks selle korraldamine keerukas ole, aga kui asi tasuliseks teha, oleks osavõtt siin piirkonnas väga piiratud,” nendib direktor.
Kui kõik hästi läheb, tahaks järgmisel aastal avada kolm klassi: tavalise, tervise edendamise oma ja jalgpalliklassi. Nii unistab direktor Rööpson.
