Kaldpind on kiviktaimlale sama oluline kui päike
Vali kiviktaimla asukohaks võimalikult päikeseline paik. Hea, kui krundil on kas või minimaalnegi küngas või kalle. Täiesti tasases aias tuleb reljeef luua kunstlikult. Reljeef on mägedest pärit taimedele sama oluline, kui päike, sest kivktaimla taimed on tundlikud liigniiskuse suhtes.
Tõrju kõik umbrohud
Kui kiviktaimla asukoht on välja valitud, tuleb selle alla jäävalt pinnaselt tõrjuda kõik umbrohud. Selleks on kaks võimalust: Roundupiga pritsimine või maapinna pimendamine musta kile või tõrvapapiga.
Keemiaga pritsides saad taimla rajamisega alustada nädala möödumisel, pimendamisega võtab umbrohtude tõrjumine aega paar kuud. Pärast umbrohtude tõrjumist tuleb kindluse mõttes maapind katta veel peenravaibaga. Kui oled täiesti veendunud, et rajatavas kohas umbrohud puuduvad, võid kiviktaimla rajada ka peenravaibata.
Kiviga on meil lausa vedanud
Erinevalt paljudest teistest maadest on Eestis kasutada looduslikult lausa kahte materjali kiviktaimla rajamiseks – pae- ja raudkivi. Selles mõttes on meil lausa vedanud.
Oma olemuselt on paekivi rohkem selline materjal, mis sobib kasutamiseks korrapärase kujundusega alpinaariumites. Kindlasti tuleb paekivi eelistada juhul, kui krundil asuvad hooned on rajatud paekividest. Et kiviktaimla rajamiseks sobivat paekivi (suuremad, ilmastikukindlad tükid) kivihunnikutest niisama naljalt ei leia, on materjali kättesaadavuselt eelisolukorras raudkivid. Vabakujulise kiviktaimla rajamiseks sobivad looduse poolt töödeldud raudkivid kõige paremini. Kindlasti ei tohi ühes kiviktaimalas kasutada segamini pae- ja raudkivi, sest see muudab lõpptulemuse rahutuks ja närviliseks.
Kolbasuurune kivi on väike
Kivide suurus on kiviktaimla rajamisel üks tähtsamaid punkte. Väikestest nn kolbasuurustest kividest kiviktaimla mõjub aias rahutuna, nagu inimkäte poolt kokku kuhjatud kivihunnik. Looduslikult mõjuvat kiviktaimlat saad rajada üksnes suurtest kividest, mida inimene üles tõsta ei jõua. Mida suuremaid kive kasutad, seda parem on lõpptulemus. Kõige parem on kivide liigutamiseks kasutada tehnikat, kuid suuri kive on võimalik liikuma saada ka käsitsi. Selleks tuleb kasutada kange ja rullikuid, nagu tegid vanad egiptlased püramiide ehitades.
Paiguta esmalt tagumine kivi
Kivide paigutamist tuleb alustada tagumistest, suurematest kividest. Kõikide kivide paigalesättimisel jäta alati kivide laiemad küljed allapoole. Kivi on õigesti paigas siis, kui ta enam ei kõigu ja on leidnud oma sisemise rahu. Kiviktaimla ääre poole paiguta madalamad kivid. Kivide peenemad otsad peavad jääma suunaga kiviktaimla keskosa poole.
Kiviktaimla mullasegu
Kiviktaimla taimed vajavad huumusrikast, kuid hästi vett läbilaskvat mulda. Kindlasti ei tohi mullasegu sisaldada püsiumbrohtude juuri (orashein, ohakas jmt).
Tavaline aiamuld on üldjuhul alpitaimedele liiga savikas ning huumuse- ja õhuvaene. Selleks segatakse olemasoleva mulla hulka turvast huumusesisalduse tõstmiseks.
Muld ja turvas moodustavad kiviktaimlamulla huumusliku osa, kuhu lisatakse 50% pallast-ainet ehk liiva. Looduslikult liivastel muldadel tuleb pallastaine ehk liiva kogust vähendada ja turba osa suurendada. Selline õhuline, kuid huumusrikas mullasegu on ideaalne kiviktaimla taimede kasvuks.
Vaata kive looduses, enamik kivist on alati mulla all. Kivide vahed täidetaksegi nii, et pärast mullaga täitmist jääb kivist välja ulatuma üksnes pealmine osa. Mullaga kivivahesid täites jälgi, et mullapind oleks kiviktaimla äärte poole kaldus, see on vajalik lumesulamisvee ära jooksmiseks.
Istutamist alusta põõsastest
Taimede istutamist alusta põõsastest. Väga hästi sobivad kiviktaimlasse kääbusja kasvuga okaspuuvormid. Püstise ja keraja kasvuga sorte kasuta kiviktaimla sees, roomavaid ja laiuvaid sorte äärtel.
Põõsaste istutuskohtadel lõika kiviktaimla alune peenravaip katki, et põõsaste juured saaksid sügavamale tungida. Püsilillesorte ja -liike istuta suurema grupina, lõpptulemus mõjub märksa paremini kui iga taime eraldi istutades.
Pärast istutamist multši taimede vahed raudkivi killustikuga (paekivist rajatud kiviktaimlas paekivi killustikuga). See väldib seemnest levivate umbrohtude levimist ja hoiab pärast vihmasadu taimede lehed puhtana.
