Kallim, kiida mind!
Tunnustus paistab pilgust
Lea Krall (27), üliõpilane-õpetaja, Tarvo Krall (31), näitleja
Kui sageli kiidate abikaasat ja kuidas?
Lea: Me ei ole eriti usinad kiitjad. Aga arvan, et see pole ka alati vajalik. Piisab sellest, kui tunned, et su kõrval on keegi, kes sinust hoolib ja sind armastab. Kui sa seda tunnetad, siis pole siia juurde vaja midagi muud. Loomulikult peame üksteist meeles sünnipäevadel lillede ja kingitustega. Ja alati toob Tarvo mulle pulma-aastapäevaks suure kimbu lilli (kollaseid roose).
Tarvo: Kiitmine ja muu eriline tähelepanutamine on meie peres jäänud suts tahaplaanile. Kõik käib läbi huumoriprisma – nii laitus kui ka kiitus. Mitte et me poleks teineteise tegemistega rahul, vaid kõik see hea kuulub igapäevaellu. Ja kui ühel hetkel toimub muutus, on sellel alati topeltefekt ja emotsioon talletub järgmiste kordadeni.
Kas saate ise piisavalt tunnustust ja mille eest?
Lea: Jah, sest ma saan sellest aru ka ilma lillede, kingituste ja pidevate kiidusõnadeta. Seda loeb välja käitumisest, pilkudest – igapäevasest suhtlemisest. Tegelikult ma vahel ikka mõtlen, et ta võiks mulle ju näiteks lilli tuua. Aga kui ta siis mõnel tähtpäeval saabub lillesülemiga, nii et ise ei paista selle alt väljagi, siis hakkab mul häbi oma isekuse pärast.
Tarvo: Suurim kiitus on see, kui tuled pärast tööpäeva või -ööd koju ja siin on kõik korras, s.t naine on hoolitsenud kodu ja lapse eest. See annab sellise magusa tunde, et sinust hoolitakse ja armastatakse. Ka verbaalne kiitus on abikaasal palju rohkem selge: ta oskab tähele panna väikseid asju, minu silm ja meel tegeleb suurematega. Püüan ühe suure emotsionaalse üllatusega kompenseerida väiksemad tähelepanud. Aga siin on mul veel arenguruumi.
[[2]] Komplimendid iga päev
Tiina Saar (25), hambaarst firmas Cardens
Uve Saar (24), Treffneri Gümnaasiumi huvijuht
Kui sageli kiidate abikaasat ja kuidas?
Tiina: Ilmselt mitte eriti sageli. Niisama ma seda ei tee – et oli lihtsalt selline hea päev. Kiidan Uvet, kui tal on midagi väga hästi välja tulnud, eriti tööalaselt. Ütlen siis, et olen sinu üle väga uhke. Imetlen ka tema konkreetsust, sest minul seda napib.
Paraku ei märka ma seda, kui ta on näiteks juuksuris käinud – aga eks ta näe ju kogu aeg hea välja. Mina ise olen kiitusega ilmselt ära hellitatud. Aga kuna tema kiitust nii väga ei vaja, ei pea ma seda ka nii oluliseks.
Uve: Kiidan pea iga päev naise välimust: “Küll sa näed hea välja” või “Küll sa oled ilus”. Ükski päev ei möödu komplimentideta. Lisaks välimusele on Tiina ka seest väga ilus inimene – rõõmsa ellusuhtumisega, kohusetundlik ja teeb kõike väga põhjalikult. Ta on küll tagasihoidlik, kuid samas ei lase endale pähe istuda.
Palju olen teda kiitnud ka töö eest. Minu ja mu sõprade-tuttavate arvates on ta väga hea arst. Samuti on ta väga hea ema – rahulik ja kannatlik meie kahe ja poole aastase Märdiga.
Nii Tiinale kui ka mulle meeldivad lilled ja kingitused ning kingime neid teineteisele sageli. Lõikelillede asemel eelistame pigem potililli. Iseenesest mõista on kingitused kõigiks tähtpäevadeks ja kindlasti pulma-aastapäevaks – hiljuti täituski meil kolm aastat abiellumisest ja üheksa tutvumisest.
Pean Tiinat meeles ka emade-, nime- ja sõbrapäeval. Mu abikaasa on ju mu kõige parem sõber. Ma ei unusta teda ka naistepäeval, ema ja naine on erinevad rollid ning ma hindan temas mõlemat.
Kas saate ise piisavalt tunnustust
ja mille eest?
Tiina: Isegi liiga. Uve kiidab tihti mu välimust. Kui ma end peeglist vaatan, mõtlen – polegi nii väga, mille eest kiita. Aga ma ei saa öelda, et see mulle ei meeldiks.
Kuigi ta ei tea, kui hea hambaarst ma professionaalselt olen, tunnustab ta mind kui kõrvaltvaataja ja patsient ning see tõstab enesetunnet.
Uve: Piisavalt. Aga naised vajavad loomuldasa rohkem tunnustust ja sestap kiidan minagi teda rohkem.
Siiski meeldib mulle väga, kui ta kiidab mind sõprade ees. Näiteks räägib, kuidas ma teda kodutöödes aitan või kui hea isa ma olen. Olen gümnaasiumis ka tantsuõpetaja ja mulle oli väga tähtis, kui ta mind tantsupeol töötamas nähes ütles, et on mu üle väga uhke. Sellest piisab kohe pooleks aastaks.
Mu naine ei kiida mind just sageli, aga kui ta midagi ütleb, siis olen tõesti kõrvust tõstetud. Tema kiitus pole kunagi tagamõttega, vaid tuleb südamest. Mõtlen sageli, kui õnnelik olen oma valiku üle ja kui väga ma teda armastan.
[[3]] Kodutöö pälvib kiituse
Maia (25), õpib Tartu Ülikoolis majandust, praegu kahe lapsega kodus
Marek (22), õpib Tartu Ülikoolis füüsikat, projektijuht
Kui sageli kiidate abikaasat ja kuidas?
Maia: Kogu aeg kiidan. Aga mitte just sõnadega. Meie peres on kombeks tänada musi või kalliga. Vahel lihtsalt küpsetan midagi maitsvat – mehele meeleheaks. Tänu põhjus võib olla kasvõi see, et ta abistab mind kodutöödes. Pealegi, see tõstab ju tuju, kui saad abikaasale kuidagi kena olla. Vahel on Marek kinkinud ka lilli, aga pigem on see seotud tähtpäevadega.
Marek: Ilmselt mitte just väga tihti. Või kui, siis viin näiteks sööma, kingin tähtpäevadel lilli. Vahel ütlen muidugi ka otsesõnu. Kiitusega pole nii, et nüüd mingi konkreetse teo eest kohe loen sõnad peale. Aga vahel harva tunnustan hea söögi eest küll. Ma usun, et tunnustamist aimub üldisest õhustikust, mis kodus valitseb.
Kas saate ise piisavalt tunnustust ja mille eest?
Maia: Minu jaoks on tunnustus see, et Marek märkab mind aidata ja ma ei pea üksi kodus rabelema. Pean tunnustuseks sedagi, et ta on andnud mulle vabaduse – me mõlemad õpime, saan trennis käia. Eks see parandab ju suhteid, kui meeski võtab pereasjades vastutust, hoiab näiteks lapsi. Minu meelest ongi teineteise aitamine juba tunnustamine, eriti kui peres on väiksed lapsed.
Marek: Enam-vähem. Kui ma ehk veidi tunnengi puudust Maia tunnustusest, siis mis mul siin ikka rääkida – ega ma ju ise ka suur kiitja ole. Tavatingimustes ei ootagi kiitust. Meeleheaks tuleks vist ikka kraad kangemaid tegusid korda saata.
Aga siiski, kui õnnestub abikaasat üllatada mõne kodutöö ärategemisega – pesen näiteks nõud puhtaks, kui ta ära on –, märkab ta seda kindlasti ja ütleb ka midagi head.
Tiina Siimets
fotod: Priit Grepp, Aldo Luud
