Kalurid suhtuvad tulevikku umbusklikult
Eesti-Soome ühisprojekti raames valminud kutseliste kalurite küsitlus näitab, et tervelt 73 protsenti Saaremaa kaluritest usub – lähiaastatel rannapüük hääbub.
Rannakülas vaid kalapüügist ära ei ela
Küsitluses osalenud Saaremaa kalureist 83 protsenti tegeleb kalandusega vaid oma pere jõududega ja 13 protsenti kasutab hooajalist lisatööjõudu. Oma saagi müüvad siinsed kalurid kokkuostjatele, vähem läheb kalatööstustele. Päris palju kala müüakse maha oma kodukülas. Tervelt 43 protsenti Saaremaa kaluritest kurtis, et neil on püütud kala realiseerimisega raskusi.
Küsitluses tunti huvi, millise muu majandustegevusega oleksid kutselised kalurid valmis kalapüügi kõrvalt kõige meelsamini tegelema. Läänemaal pakuti välja tavaturismi, roolõikust, koorikloomade kasvatust ja ka loomingulist tööd. Saarlased pakkusid välja mesindust, kalade taastootmist ning suveniiride tegemist.
Kalurid leidsid, et tuleks lugu pidada vanadest rannaelanike traditsioonidest ja elulaadist. Harrastuspüük peaks olema kontrolli all. Saaremaalt arvati, et praegune kalapüügi kord on ebastabiilne ja asjatundmatu. Kalurid kurtsid, et kala esmane ümbertöötlemine on tervisekaitsenõuete tõttu liiga keeruliseks aetud.
Tugevdada tuleks kalakaitset, et võidelda röövpüüdjate vastu. Iga inimene, kes elab merega piirduvas vallas ja on varem tegutsenud kalurina, võiks saada vähemalt kolm võrguluba.
Eelmisel aastal käivitus Eesti-Soome ühise Interreg III projektina “Vakka-Soome ja Väinamere jätkusuutliku kalanduse arengukava”, mille partneriks on Saaremaa Kodukant Eesti külaliikumise Kodukant maakonnaorganisatsioonina ja Saarte Kogu.
Saaremaa Kodukant juhi Elvi Viira sõnul on kalurite ja kalandusega seotu olnud tõsiseks probleemiks aastaid. Piirkonna üheks kesksemaks probleemiks on rannakülade tühjenemine ja töötus, mille leevendamisele võib kalanduse ja turismi areng koos liiklusolude parendamisega oluliselt kaasa aidata.
Saare maakonnas on olemas praegu üle 30 kalasadama, mida ka kasutatakse. Arutelus osalenud kutselised kalurid leidsid, et neid sadamaid, kus kala saaks turustamiseks üle anda, peaks maakonnas olema vähemalt neli-viis. Sadamates peavad olema või tuleb luua sellised tingimused, millega jääb rahule ka toidukontrolli teostav ametkond. Suureks probleemiks on nõuetekohaste sadamate puudumine.
Kalurite küsitlusest selgus:
** Rannakalurid on suhteliselt eakad, noori on vähe.
**47% vastanuist omas 20 aastast kaluristaaži.
**77% küsitletuist on füüsilisest isikust ettevõtjad.
**Kuna kalapüügist saadav aastane kogutulu jääb 53% vastanuist alla 10 protsendi, tuleb leida lisatööd.
* Kaluritest 40 protsenti müüb kala erinevatele esmakokkuostjatele, elanikkonnale müüb otse 12% ja enda tarbeks kasutab kala 4% kalureist.
* Kalasadamate seis on halb.
* Kala kokkuostul/turustamisel on suured probleemid – kala on kas vähe või kui on palju, pole seda kusagile müüa.
* Kala hind on püüdjate jaoks madal ega kata kulusid.
* Hüljeste ja kormoranide tekitatud majanduslik kahju on suur.
* Toetusi ei osata veel taotleda. Viimase kolme aasta jooksul ei ole mingit toetust taotlenud 63% küsitletud kaluritest. Vaid 10% kutselistest kaluritest on saanud kütuseaktsiisi ja tormikahjude toetust ning 6% hülgekahju toetust.
Kalanduse riiklikud toetused
**Kalandustoodete tootja või töötleja koolitustoetuse taotluste vastuvõtt toimub kuni 10. oktoobrini 2007. a. Taotlusi saab esitada posti teel. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada kalandustoodete tootjale tema enda või tema ettevõtte töötaja eest tasutud koolituskulud. Riigieelarves on toetuseks ettenähtud 1 675 000 krooni. Seni on esitatud ainult 10 taotlust.
**Kalandustoodete tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetuse taotluste vastuvõtt lõppes 31. mail. Uued taotlusvoorud on planeeritud 01.-14. augustile ja 15.-31. oktoobrile 2007.a. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada kalandustoodete tootjate ühenduse tegevuse alustamise asutamis- ja halduskulud.
**Kalandustoodete tootja või töötleja praktikatoetuse taotluste vastuvõtt on planeeritud 1.-14. septembrile 2007. a. Taotlusi saab esitada posti teel. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada kalandustoodete tootjale tema ettevõttes korraldatava kalandusega seotud erialal õppiva õpilase või üliõpilase õppepraktika kulud.
**18. aprillil lõppesid RAK sisevete kalanduse investeeringutoetuse ja kalalaevastiku moderniseerimise toetuse taotluste vastuvõtt. Esitatud taotlused on hetkel menetluses.
**Samuti on lõppenud püügivõimsuse reguleerimise toetuse (utiliseerimistoetus ja sotsiaalmajanduslik toetus riigiabina) taotluste vastuvõtt. Otsused laevade osas peavad olema tehtud 18. juuniks ja laevapere liikmete osas juuli alguseks.
**Täpsemat infot toetuste kohta saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehelt www.pria.ee.
**Kõige täpsem info EKFi meetmete ja EKFi kohta üldiselt on hetkel kättesaadav Põllumajandusministeeriumi kodulehel www.agri.ee/ekf asuvas Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskavas.
**I telg - Kalalaevastiku kohandamine: traallaevastiku investeeringutoetus, sotsiaalmajanduslik hüvitis kalalaevastiku korraldamise eest.
**II telg - Vesiviljelus, sisevete kalandus, kalandustoodete töötlemine ja turustamine:
vesiviljeluse investeeringutoetus, sisevete kalanduse toetus.
** III telg – Üldist huvi pakkuvad meetmed: tootjaorganisatsioonide toetus,
kalasadamate investeeringutoetus, uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad,
ühistegevuse ja veeloomastiku ja -taimestiku kaitse meetmed.
**IV telg – Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng: kalanduspiirkondade säästva arengu toetus.
