Kampaania rämpsposti vastu
Eesti Noorte Looduskaitsjate Ühingule (ENLÜ) on see kampaania esimene selleteemaline, ennekõike on see suunatud inimestele ehk rämpsu saajatele, mitte selle tootjale. “Kui inimene ise teeb avalduse, et ei soovi rämpsposti saada, on see kõige tugevam sõna. Tootjad saavad aru, et seda pole mõtet teha, ning tuleb leida teised reklaamikanalid,” arvab postikampaania projektijuht Tiiu Sullakatko.
Reklaamide saatjaid on tema sõnul palju. “Kes kõige rohkem saadab, on raske välja tuua. Eks igaüks teab ise, mida talle postkasti tuleb. Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe elanikud saavad hästi palju plastakende reklaame,” toob ta näite ja lisab ka näite rämpsu hulgast: üks lasnamäelane hoidis alles kõik aasta jooksul tema kirjakasti toodud reklaami, mida ta pole tellinud. Kokku sai kaheksa kilo. “Keskmiselt tuleb päevas üks tellimata reklaam,” teab Sullakatko.
Soovimatu posti vastu võideldaks postkastidele kleebitavate sõnumitega ning sellekohaste avaldustega, mille ENLÜ edastab postitusfirmadele. Kui avalduse teinu postkasti ikka sodi tuleb, saab juba jälgi ajada, milline firma avaldust ignoreeris, kuid viimast tihti ei juhtu. Esimese kampaaniapäevaga täitis internetis avalduse üle poole tuhande inimese.
Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Rumessen ütleb aga, et seni on Eesti Postile rämpsposti mittesoovimise avaldus esitatud 1-2% kõigi kirjakastide kohta, mida on era- ja juriidiliste isikute peale kokku üle 600 000. Rumesseni sõnul on Eesti Posti osa aadressita reklaami kandes hinnanguliselt 75-80%. Rumesseni sõnul on põhilised reklaampostituse tellijad jaekaubandusettevõtted – elektroonikamüüjad, kaubanduskeskused jms.
“Siiani on reklaamist loobumise soovi avaldanud marginaalne hulk kliente. Kui rääkida looduse kaitsmisest ja metsa säästmisest ning võrrelda kogu paberitarbimisega, siis marginaalseks jääb see arv ka edaspidi, mistõttu oleks vajalikum suunata jõud vanapaberi taaskasutamise propageerimiseks, mis annaks suurema efekti,” kommenteeris Rumessen noorte looduskaitsjate ettevõtmist.
Rämpspost taaskasutusse
Vanapaberi taaskasutus ja prügi sorteerimine on teine osa kampaaniast. Seda, kui suur osa kokkutoodavast vanapaberist on rämpspost, ei oska keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek öelda, kuna piir rämpsu ja vajaliku vahel on hägune. Prügisorteerimistehases, kus seda statistikat teha saaks, tõstetakse paber eraldi paberisordi, mitte sellele trükitu järgi.
Küll aga tuli Eegi sõnul eelmisel aastal Tallinnas ja Helsingis korraldatud jäätmeuuringust välja, et keskeltläbi tekitab üks korrusmaja inimene Tallinnas 270 kilo olmejäätmeid aastas. Eek teeb Tiiu Sullakatko lasnamäelase-näite põhjal kiire arvutuse ja leiab, et kui statistiliselt keskmine leibkond toodab olmejäätmeid ligi 900 kg aastas, siis sellest 8 kg tellimata reklaami moodustab umbes ühe protsendi. Tonni prügiveo eest makstakse aastas 1000 krooni, 10 krooni sellest maksab inimene siis rämpsposti äraviimise eest. On seda palju või vähe, on suhteline.
Selles on aga Eek veendunud, et kõik see kaheksa kilo tuleb viia õigesse kohta ehk vanapaberi hulka, mitte segaprügina minema visata. “Loomulikult peaks rämpsposti tekkimise viima miinimumini, aga kui trükis on tehtud, peaks seda vanapaberina koguma ja ringlusse jätma,” sõnab mees.
Kuidas loobuda rämpspostist?
Aitavad kleeps ja avaldus
Anna teada Eesti Posti üldmeilile või lähimasse postkontorisse. Arvesta, et avalduse töötlemine võtab mõne päeva aega ning sedagi, et Eesti Post pole ainuke kandeteenuse osutaja.
Oma soovist teatamine võimaldab ettevõttel anda reklaampostituse tellijale täpse arvu, kui palju ta reklaami peab trükkima, mis välistab olukorra, et lehti üle jääb.
Tee avaldus aadressil www.enly.ee. Ühing edastab avaldused otsepostitusfirmadele ning kui rämpsu edasi tuuakse, võta ühinguga ühendust.
Pane postkastile kleeps sooviga sodi kasti mitte panna. Kleepse saab Rävala tn 8 valvelauast, Viru keskuse Piletilevist, kinost Sõprus, EBS-ist, Pirita linnaosa valitsusest ja vaba aja keskusest. Võib ka tellida www.enly.ee.
