„Kodusõda” on üllataval kombel selge ja loogiline ka neile, kes on Marveli filmid ühel või teisel põhjusel vaatamata jätnud. Varem teleseriaale lavastanud vennad Russod teavad režissööridena väga hästi, kuidas tegelased elama panna.

Suur osa filmist koosneb kangelastevahelisest tülinorimisest ja üksteise maa peale kutsumisest, aga see poleks superkangelasfilm, kui kõige selle taustal ei toimuks uskumatu märul õhus, maal ja vee all.

Kangelastevaheline tüliõun on Kapten Ameerika ammune sõber ja terrorist Bucky „Talvesõdalane” Barnes, kes väidetavalt ründas ÜRO nõukogu. Ta satub endalegi ootamatult keset sündmusi, millest ta midagi ei tea, ning kõik osapooled hakkavad teda süüdistama ja taga ajama. Kapten Ameerika üritab teda kaitsta ja olukorras selgust leida, aga Raudmees on tema süüs veendunud ja tahab ta seaduse ette tuua.

„Kodusõda” on parim Marveli film pärast „Tasujaid”. Märuliseiklus, milles on küllaga huumorit, emotsiooni, kordaminevaid konflikte ja tegelasi. Seda ma superkangelasfilmidelt tahaksin ja seda ma ka sain.