Tartu-elu on emarolli Karinile kergemaks muutnud. "Siin tehakse üks kord päevas proove, Rakvere teatris tehti kaks korda," teatab ta. "Nüüd ongi hea: kui proove ei ole, on õhtu täitsa vaba, saab olla lapse päralt."

Rakveres asus Karin tööle umbes seitse kuud pärast poja sündi. Tartus sundis töine elu näitlejapaari lapsehoidjat palkama. Vanemuise koridorid jäävad Theodor-Villemile esialgu võõraks.

"Võib-olla siis, kui lasteaias hakkab käima, võtame ta vahel kaasa," arutleb Karin. "Praegu ei oleks tal siin midagi teha. Ta ei oskaks üksi oodata ka. Ja meie lapsehoidjaga saab väga paljudes asjades kokkuleppele jõuda."

Indrek Taalmaa oli Tartus enne kevadetki mänginud. Elupaiga muutuse otsustas see, kui Karin sai omakorda pakkumise August Strindbergi näidendisse "Kummitussonaat" Vanemuise väikesel laval. Järgnesid "Suveöö unenägu" Emajõe Suveteatris, siis õppis Karin end dekreeti läinud Kärt Johansoni asemel "Hääleröövlisse".

"Alguses vist ei olekski tulnud Tartusse," meenutab Karin. "Kohamuutus ikka hirmutab. Aga nüüd meeldib siin väga. Olingi varem peale külalisetenduste Rakvere teatriga ainult kaks korda Tartusse sattunud."

Raske olla üks hetk üks, teine hetk teine

Lev Tolstoi pani Natasha oma suurteose lehekülgedel kergelt ja korduvalt kiinduma. Vahetu loomuga neiu tormles, lõkerdas ja kannatas südamest, taustaks XIX sajandi haku Venemaa koos rahutuste ja sõdadega.

"Alguses mulle tundus küll, et see Natasha on hoopis teistsugune kui mina," tunnistab Karin. "Aga mida rohkem hakkad seda osa tegema, seda rohkem leiad, et niisugused jooned on tegelikult olemas. Ilmselt igas naisterahvas."

Karin räägib, et keerukaks peab ta eeskätt Natasha vahetut iseloomu. "Olla üks hetk see, teine hetk teine - see on mulle raske," nendib ta.

Algul, pihib Karin, pelgas ta pisut "Sõda ja rahu" ümbritsevaid eelarvamusi. "Ja lavastajaga (Mikk Mikiver) ei olnud koostööd olnud," lisab ta. "Aga Mikk tegi küll kõik, et ma sisse sulaksin. Ja ta tegi hästi arusaadavaks, mihukest Natashat ta tahab."

Mikiver loobub päris lapseeas Natalie Rostovast ja vaatleb neidu küpsemana. Küll saab Karin särada valges drapeeringutega kleidis kui 16aastane Natasha oma esimesel ballil. Just siis kohtub ta vürst Andreiga, oma elu peakiindumusega, ja armub. "Minul päris selliseid esimesest pilgust armumisi pole olnud," tunnistab Karin.


Sõda ja rahu

Esietendub 13. novembril Tartus Vanemuise teatri suurel laval, esimest korda Eestis.

* Põhineb Lev Tolstoi aastatel 1863-69 valminud mahukal teosel ja kestab umbes kolm tundi.

* Räägib eeskätt sõja mõttetusest, andes samas pildi Vene aadlike mõtte- ja muidu elust XIX sajandi hakul. Kirjeldab keerukaid iseloome ja läbi aegade sarnaseid inimsuhteid.

* Lavastaja: Mikk Mikiver. Osatäitjaid: Jüri Lumiste (Andrei Bolkonski), Karin Tammaru (Natalie Rostova), Tõnis Mägi (Pierre Bezuhhov), Peeter Volkonski (vana vürst Bolkonski), Elina Reinold (vürstitar Marja Bolkonskaja).

Anu MÕISTLIK