Kärt Tomingas sünnitab laule


Kärt Tomingas sünnitab laule
----

Äsja Hispaaniast filmivõtetelt naasnud näitleja ja laulja Kärt Tomingas plaanib täna taas soolokontsertide andmisele pühenduda. “Laulmine on mulle nii vajadus kui ka paratamatus,” kinnitab Kärt.

Milles see vajadus väljendub?

“Arvasin pikka aega, et laulan vaid siis, kui mind kutsutakse. Selle aasta kevadel aga tuli selge arusaam, selge märk, et ma pean laulma.

Olen muusikaliselt harimata inimene. Tehnilises mõttes ei suuda meisterlikult laule kirja panna ega valda eriti solfedžot. Selle aga, mis mulle antakse, võtan vastu. Sest lauludki tulevad mu juurde ise, nad leiavad mind üles, ma ei tea, kuidas. See ei ole luulelisus ega suurelisus, see on päriselt nii.

Inimesi tuleb aidata

Kord sel kevadel, kui istusin klaveri taha, sest just tuli üks uus laul, teadsin täpselt, et küsimust, kas keegi mind kutsub esinema või mitte, enam pole. Ühel hetkel ütlesin kõrval seisnud Urmas Lattikasele: “Kuule, olen aru saanud, tean, et ma pean neid laule laulma. Kohe praegu ja ruttu.” Sest kui need laulud on mulle antud, on neid väga egoistlik ainult endale hoida ja mõelda, et kui ei taheta, pole vaja. On küll vaja, sest keegi väga tark mees on öelnud - inimesi tuleb aidata, kas nad ise seda tahavad või mitte.

Ma ei taha öelda, et oleksin mingi inimeste aitaja. Mul endal on täpselt samamoodi abi vaja - vajan samuti armastust, hellust, hoolitsust ja tähelepanu. Kuid kui inimesed mu käest korduvalt küsivad, kus ja millal ma laulan, järelikult on teistelgi sellise muusika järele vajadus.”

Kuidas laulud sind ikkagi leiavad?

“Tavaliselt siis, kui klaveri taga istun. Või autoga sõites. Kuid klaverita nad tulema ei kipu, ilmselt on klaveri kõla kindel tingimus, mis laule kutsub. Toksin siis klaverit ja vaatan, mis välja tuleb.

On olnud pikki aegu, kui midagi ei tule. Lihtsalt ei tule, toksi seda klaverit või päev otsa. Ja siis - kaks laulu päevas. Olen sel ajal täiesti endast väljas.

Ükskord tegi abikaasa Ülar kõrvaltoas remonti, aga mul tuli just üks laul. Tavaliselt ma higine ei ole, seekord aga küll, ja higi lausa nirises. Laul jutustas sündimisest. Ja nagu hiljem selgus, sündis täpselt sel kellaajal - kirjutasin kellaaja noodipaberile üles - mehe vennanaisel laps. Sel ajal, kui tema sünnitas, minul higi nirises ja tuli laul!”

Mida see peaks tähendama?

“Seda, et kogu läbipaistev õhk on tegelikult igasuguseid sidemeid täis. Meridiaane, jooni, energiaid, niite... Kõik asjad on üksteisest sõltuvuses.

Inimesel on kõige lihtsam lasta oma luugil kinni vajuda. Luuk on minu mõistes avatus, kõiksuse vastuvõtmine. Ei, ma pole müstik ega püüa asju ilustada.

Kui inimene sünnib, on tal pea peal pehme koht. See ongi luuk, füüsiliselt. Hiljem kasvab see aga kinni, muutub kõvaks. Öeldakse, et inimestel, kes on väga tundlikud ja loovad, jääbki pea keskkoht pehmeks.”

Kuidas sinuga lood on?

“Väga kõva. Minu luuk on ilmselt kusagil mujal, kuid aeg-ajalt väga lahti. Ja see on väga valus. Võtan justkui kõik ümberringi leiduva valu enda sisse ega jaksa enam olla. Siis tuleb leida võimalus end musta energia eest kaitsta.”

Uus laulukava kannab nime “Kärti laulud”.

“Esineme kahekesi, Urmas Lattikas ja mina. Milliseid laule laulame, sõltub ka publikust. On nad väsinud, puhanud või on neil eelarvamus. Viimasel puhul on kontserti eriti raske käima lükata, sest tunnen siis, et kusagil minu sees tekib lühis. Puusas, põlves või õlas. Nagu oleks midagi umbes. Ning tunnetan, et publikus on energiat, mida pean hakkama lagundama. Õnneks pole sellist kontserti veel olnud, kui ma sellest umbsest kohast poleks lahti saanud.

Näiteks minu viimane kontsert selle aasta märtsis Kuressaares oli väga eriline. Meele-olu ja atmosfääri suhtes väga hea! Peaaegu nagu nirvaana! Laulud ärkavad ellu ju alles siis, kui neid kuulevad teised inimesed.”

Armastust, ainult armastust

Kes on sinu esimesed kuulajad?

“Eks ma joodeldan neid kodus enne esinemisi tükk aega. Seega mehele ning lastele Meri-Krisile, 9, ja Robertale, 3. Samuti Urmas Lattikasele.”

Millest su laulud jutustavad?

Loe veel

“Pannes asju sõnadesse, muutuvad need väikseiks. Sõnumid, mida tahan vahendada, on ju palju suuremad. Need jutustavad armastusest. Kogu aeg, jätkuvalt ja lõpmatuseni. See on ju kõige alus, põhjus, mõte, lõpp ja algus.

Mitte midagi muud mul küll inimestele öelda ei ole. Armastust võib jagada miljonis eri variandis. Kui üks laul ei ütle kuulajale midagi, ütleb teine. Igale inimesele leidub sõnakombinatsioon, mis just tema hinge helisema paneb.

Muusika on minu arvates kunstidest suurim. Sama suur kui armastus. Ei küsi ei loomalt ega inimeselt - lihtsalt mõjub. Midagi jumalikku. Nagu puu, tuul või meri. Või vaikus.”


Kärt Tomingas loominguprismas

  • 1994-1995 - osaleb näitlejana Soome teatris lavastuses “Elämä on ihana” (Tšehhovi novelli “Daam koerakesega” ainetel).

  • 1996 - sukeldub muusikalisse tegevusse. Kulminatsioon klubis Bonnie & Clyde peetud kontserdil, mille salvestus ilmub helikassetina “Ballaadid +”.

  • 1997 - võitis konkursi Maria osale muusikalis “Helisev muusika” Helsingi linnateatris.

  • 1997-1998 - kokku 103 “Heliseva muusika” etendust.

  • 1998 - osaleb näitlejana Helsingi linnateatri etenduses “Välkky ja pölkky”, kokku 97 etendust.

  • 1999 - Irma roll Estonia ja Endla ühistöös, muusikalis “Irma”.

  • 1999 - näitleb ETV telelavastuses “Stella stellaris”.

  • 2000 - pahelise naise Siiri roll Soome mängufilmis “Lomalla” (eesti k. “Puhkusel”, rež. Aleksi Mäkelä), jõuab ekraanidele tänavu detsembris.

    Verni LEIVAK

  • Jäta kommentaar
    või kommenteeri anonüümselt
    Postitades kommentaari nõustud reeglitega
    Loe kommentaare Loe kommentaare