Karvased šotlased tunnevad end Eestis koduselt
Juulikuu viimsel laupäeval ei nosinud 1,5 aastane šoti mägiveis Bibbi teiste seltsis värsket rohtu mitte Ando talu karjamaal, vaid uudistas stoilise rahuga talupäevadele sõitnud inimesi, kes teda läbi aediku suure huviga silmitsesid.
Mägiveis annab pererahvale vabaduse
Tihe ja kare karv, jässakas kere ja hirmuäratavad sarvedki peas – esmapilgul üsna minipiisoni moodi elukas. Uudistajad jäid seetõttu aupaklikku kaugusesse, sest tont teab, mis sellisel karvasel loomal pähe kargab, rammib äkki aeda ja tuleb kallale.
Kuid esmamulje võib tõesti petlik olla. Bibbi naabriks olnud lehm ei suutnud oma uudishimu talitseda ja pistis nina aia vahelt välja, et üle ajakirjaniku õla kiigata, mida too teeb ning lõpuks talle otse kõrva ohata. Bibbi vaatas seda tsirkust liikumatult pealt, ajas vaid kõrvad rohkem kikki, kui tema perenaine Kät Mõttus Põlvamaalt Kanepist Eestimaal juba populaarseks saanud looma kohta põhjalikku teavet ja kiitust jagas.
“See on laisa talumehe loom, ei vaja ta suurt hoolitsust ega talveks sooja lauta,” kiitis Mõttus.
2004. aasta mais jõudsid Põlvamaale Kanepi lähedale Ando tallu kaks aastavanust šoti mägiveisemullikat Ulla ja Ups. Teadaolevalt olid nad esimesed šoti mägiveised Kagu-Eestis.
Seni oli neid kasvatatud loodusmaastike korrashoiuks Lääne-Eestis ja saartel, kuhu esimesed loomad toodi 1999. aastal Rootsi ja Eesti looduskaitsjate ühisettevõtmisel.
Tervislikku veiseliha hindavad gurmaanidki
Ulla ja Ups maksid kumbki 14 000–16 000 Eesti krooni. Tiine mullika või lehma eest koos vasikaga oleks pidanud rahakotist välja andma 30 000 krooni.
Mägiveise võluv välimus, väike kasv, kuldpruun karv – mõistetav, miks kord kvartalis Taanist toodud 30-35 looma leiavad Kät Mõttuse ja Kaido Kõivu abil endale kiiresti uue peremehe. Üha rohkem talusid on valmis lihaveiseid kasvatama. Lisaks vähesele rasva- ja kolesteroolisisaldusega lihale kaitsevad loomad rohumaid võsastumise eest.
“Nii aitab veis peremehel saada EL toetust, pakub silmarõõmu turismitalu pidajaile ja külastajaile ning toob ka rahakotti lisa,” selgitas Mõttus.
Mägiveis – turismitalu tõmbenumber
**Šoti mägiveis on vanim veisetõug, mis on kantud tõuraamatusse.
**Mägiveised pärinevad Šotimaa Highlandi piirkonnast, seetõttu nimetatakse neid otseses tõlkes kõrgmaa veisteks.
**Ta on väikesekasvuline ja kerge loom, mistõttu sobib suurepäraselt just rannakarjamaale. **Mägiveised on vähenõudlikud sööda suhtes ning võivad aastaringselt väljas olla.
**Tavaliselt on loomad värvuselt kuldpruunid, kuid on ka tiigrikarvalisi, valgeid, musti.
**Vaatamata suurtele sarvedele on loomad väga sõbralikud.
