Etteütluse teine tänuväärne omadus on algajatest grammatikasnoobidest õhu välja laskmine, sest tegelikult on väga raske emakeeles täiesti korrektselt kirjutada.

Seega pole ime, et emakeelepäeval Vikerraadios ette loetud võrguetteütlusele saadeti 15 minuti jooksul koguni 460 vastust. Keelevara auhinnapaketile ihus hammast ka teie ustav ajakirjanik, kelle kõrge enesehinnang sai muidugi kärpida.

Lause “Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga, sirp, lõika, alasile, haamer, löö!” komadega lahutatud ütted paneksid pea ringi käima, kui ei teaks, et tegu on fraasiga ENSV hümnist, mille korrektse vormi leiab võrgust kiiresti üles. Hiljem selgub, et kiiruga ununes viimane koma panemata ja etteütluse tekst tuleb uuesti teele saata.

“Familiaarne tüüp,” konstateeris pensionär ja nõudis revanši. See professor Martin Ehala koostatud lause kontrollib nii õigekirja kui ka otsekõne väljendamise oskust ning keerulist pole siin midagi – kuni selgub, et koma jäi valele poole jutumärki ja kogu tekst tuleb kolmandat korda meilida. Infoajastu lastel on kiired sõrmed.

Tundub kohatult lihtne

Neljas lause “Seenelkäik lõppes õpiku autorile seenekorvi ja inimväärikuse kaotusega” tundub lausa kohatult lihtne, sama lugu on eelmise lausega “Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis õpetatakse türgi keelt ja Jaapani ajalugu”. Selle lausega kihutangi rõõmsal meelel padrikusse ja olen oma võidus kuni lõpuni kindel. Selgub, et asutuse allüksuste nimed kirjutatakse alati väikeste tähtedega. Tahaks kangesti professor Ehalaga vaielda, tundub, et sama arvab saatejuht Mart Ummelas.